Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vähk ja vähikasvatus - sarnased materjalid

kide, tiikide, poega, poegade, signaal, evad, dala, loodusl, tiigis, suremus, marjatera, hautamine, imalik, kasvandus, basseinid, varje, tiigid, hene, seen, marjaterad, soojas, kaltsium, rest, sumba, suguk, hikatk, asustusmaterjal, iksem, tade, tammi, tasuvus, mber, koorik, suguv, emased, suvised, asustustihedus, ikese, seep, steem, veevarustus
thumbnail
11
doc

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. 3. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga ­ täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki

Kalakasvatus ja varude...
38 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5...6 korda kõrgem. Hapnikuvaegsuse (HÜPOKSIA) korral võivad kalad söötmise järel ja vikreforellid ka järsu liikumise korral (näiteks kui neid ehmatada) surra, sest sellises olukorras nende hapnikuvajadus suureneb järsult. Suvel, kui vee temperatuur on kõrge ja hapnikusisaldus madal, vähendatakse kaladele antavat söödakogust või ei söödeta kalu üldse. Vikerforelli suremus võib jätkuda veel kuu aja jooksul pärast hüpoksiat aju pöördumatu kahjustuse tõttu. Teisest küljest, hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Nad teevad lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ja suremus suureneb samuti. Kalade mürgiste ainete sisalduse muutumine vees olevalt pHst. Veetemperatuuri kõikumine transpordi jooksul ei tohi ületada 2­3 °C. Selle tagamiseks kaetakse nõud koormakattega või kasutatakse isotermilisi nõusid

Kalade ihtüpatoloogia ja...
19 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud. On tõenäoline, et selliste isendite hulgas on looduslik suremus suhteliselt kõrge. Üldiselt on aga lesta juures tavaline haavandite paranemine. See protsess algab haavandi servalt, haavandi kohale moodustub arm.Lesta haavandite sündroomi etioloogia on ilmselt multifaktoriline. Erinevate uurijate poolt peetakse soodustavateks faktoriteks merevee soolsuse tugevat kõikumist, ebasoodsaid toitumisolusid, keskkonna kõrget bakteriaalset saastatust, takistusi kalade rändeteel, kalapüüki, kalade kudemisaegset käitumist

Kalade ihtüpatoloogia ja...
15 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

c. Pidamine: Karpkala ­ võimalik nii ekstensiivne kui intensiivne. Vikerforell ­ ainult intensiivne 2 KALAKASVATUSE ERIALA d. Töötlemine ja turustamine: Karpkala ­ odav, raskesti töödeldav, turustatakse elusalt. Vikerforell ­ kallis, kergelt töödeldav, turustatakse fileena, soola- ja suitsukalana, pakendatult. 9. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. a. Tiigid: loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2ha, 0,5m), kasvutiigid suuremad (5-25ha) ja sügavamad (1- 2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

(Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine. POPULASIOON - a) ühe liigi isendid, kes asustavad teatud territooriumit. b) isendid, kes ristuvad omavahel vabalt c) isendid kes on isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. N : KULDkogred tiigis KOOSLUS - Hõlmab kõik antud alal esinevad populatsioonid. ÖKOSÜSTEEM - hõlmab antud territooriumil nii elusorganismid kui eluta keskkonna, mis üksteist vastastikku mõjutavad. BIOSFÄÄR - Planeedi maa see osa, kus levib elu või leidub elutegevuse jälgi. <----------------------------------------------------------------> Bioanorgaaniline keemia Bioanorgaaniline keemia on piiriteadus mis uurib : 1. keemiliste elementide leidumist organismides. 2

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Soojalembelised. Sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Temp 0-35’C, hapnik 2-3mg/l, soolsus – talub rannikumere soolsust, vähetundlik stressi suhtes. Tõud: peegelkarpkala, Amuuri sasaan Aasias, soomuskarp, valgeamuur, jämepea, pakslaup „koi“ Jaapanis aretatud värviline dekoratiivkala Looduslik leviala Euroopas ja Kaug-Idas. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalad kasvatatakse suurtes tiikides. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred

Toiduainete loomne toore
30 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Jõevähk

juuli algul. Külma kevadsuve korral võib leida marjaga emavähke veel juuli lõpul. Pärast koorumist püsivad vastsed mõnda aega ema laka all. Seal on nad kaitstud rohkete vaenlaste eest. Esimese astme vastne elab rebukoti toitainete varal. Pärast esimest kestamist (umbes 7­10 ööpäeva vanuselt) sarnanevad vähipojad väliselt oma vanematega. Pärast teist koorumist alustavad nad iseseisvat elu, otsides varju põhjasubstraadi alt ja vahelt. Pärast poegade lahkumist laka alt vahetab emasvähk tavaliselt kooriku ja hakkab rohkesti sööma. Kui veekogu on toidurikas ja muudki elutingimused soodsad, võib ta taas pulmi pidada juba samal sügisel. Halbade olude korral jäetakse üks aasta sigimises vahele[2]. 6.5 Toitumine Vähk on kõigesööja. Noortel on ülekaalus taimne toit, vanematel suureneb energiavajadus, seetõttu hakkavad nad üha enam jahtima loomset toitu.

44 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Eluiga ­ elu kestus, ajavahemik sünnist surmani või elutsükli kestus algusest lõpuni. Eristatakse looduslikku ehk ökoloogilist ehk keskmist e. ja maksimaalset ehk füsioloogilist e. ehk piirvanust. Elumus ­ ellujäämus, mingi taksoni säilinud isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Elumuskõverad e. ellujäämuskõverad ­ eri organismirühmades on suremus eri elujärkudes erinev, seepärast väheneb ellujäänud isendite arv vanuse suurenedes erinevalt ja selle graafilisel kujutamisel moodustuvad elumuskõverad (ellujäämuskõverad). Elupaik ­ 1. autökoloogias ­ eluase, liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi (arenemise)läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum, ka selliste tingimustega ala (demotoop), soodus biotoop.

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

o ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist o absoluutne sündivus ­ arv o relatiivne sündivus - % 2) surevus ­ isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne · minimaalne ­ isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad. See vanus on ökoloogiline elukestvus · elujõulisus ­ olulisim, kuna suremus varieerub vanusega elujõulisuse kõver ­ 5 üldist tüüpi · I peamine surevus elu lõpul · II äärmuslik variant. Surevus kõrge varasemates arengustaadiumides. · III Teoreetiline kõver ­ surevus erinevates vanustes on püsiv · Astmeline kõver IV ellujäämine muutub järsult elutsükli ühest staadiumist teise üleminekul . · Kõver V Surevus suurem noortel isenditel, täiskasvanutel aga püsiv Ränne ehk migratsioon · Immigratsioon e. sisseränne

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus
30 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
344
pdf

Karpkalakasvatus 2014

HIINA 17 18 Perspektiivne on veekogude primaarproduktsiooni tarbiv vesiviljelus. Maailmas ongi toodangu mahult. Tähtsaimad kasvatatavad liigid nn taimtoidulised kalad, keda inglise keeles tuntakse hiinakarpidena (Chinese carps) – valgeamuur (Grass carp), jämepea (Bighead carp) ja pakslaup (Silver carp). Valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid) ja jämepea, zooplanktonit. Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm “saaki samalt põllult”. Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. 19 20 21 22 23 24 25 Invasiivne lendav pakslaup 26 EUROOPA

Kalakasvatus ja varude...
17 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi des

Geneetika
32 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3. Mendelism: pärilikkuse �

Geneetika
74 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Toiduohutuse eksami teemad ­ keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse to

Toitumise alused
47 allalaadimist
thumbnail
114
pdf

Nimetu

Nõrgestatud bakterite kultuur oli vaktsiiniks- antikehad moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25. Vaktsineerimata 25 lammast surid. Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on kudede haigusprotsesside (lagunemise) tagajärg. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja

23 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti. Keemiline reegel ütleb et rasvades lahustuvad aineid tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kehal on rasvades lahustuvatsest ainetest väga raske vabaneda. Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun