tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid
Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus kasutada vee töötlemist, mis küll toob kaasa
.................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid................................................................................................................ 9 7.4 Võõrliigid.......................................................................................................................9 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) .........................................................10 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus).............................................................. 10 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus).............................................................. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus
Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud, peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine. Paljud väiksemad vähid toituvad veest hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides. Selleks tekitavad nad tavaliselt jalgadega veekeerise, nii et kõik vees olevad suuremad osakesed jäävad jalgade või alalõugade harjastesse kinni ja seal edasi toimetab vähk nad suhu. Need vees hõljuvad osakesed on surnud organismide jäänused ja mineraalained ning ka elusad pisiorganismid: bakterid, mikroskoopilised vetikad jms. [2] Teised vähkide liigid hammustavad otse oma ülalõugadega tükikesi surnud ja elusate loomade ning taimede küljest. Mõned vähid otsivad toidupoolist veekogu põhjas tuhnides, mõned varitsevad ja ründavad väljavalitud saaki. Paljud vähid, nii väikesed kui suured, on
kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist
Oluline on varjevõimaluste (kivide, puujuurte alused) või nende rajamise võimalused (urgude rajamiseks sobivad järsud savikad kaldad). Vähile on vajalik kvaliteetse vee olemasolu. Negatiivseks asjaoluks jõevähi veekogu puhul on veetaseme suur kõikumine, eeskätt veevaesus vooluveekogus. Veekogu ei tohi kannatada hapnikupuuduse all. Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8. Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja emased vaid 1 korra. 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus. Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga.
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii
Kõik kommentaarid