.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat
Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
tajuvad, et teised neid näevad (mitte see, kuidas nad ise tegelikult näevad). 3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam.
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
Kõik kommentaarid