100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
153 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Resplendent
Õppematerjali autor
..........13 1. Sissejuhatus Väetussüsteem on koostatud väljamõeldud põldudele. Talu tootmissuund on kombineeritud teravilja ja rapsi kasvatamisega. Põllud asuvad Põlvamaal Ahja vallas Kosova külas. Kokku on maad 160 ha, millest mahedalt haritavat maad on 58 ha. Rohumaa all on natuke üle 100 ha. Mullastik on suhteliselt üksluine, kahkjas gleimuld, valdavalt saviliiv ja keskmine saviliiv. Sademeid on olenevalt aastast piisavalt. Töö eesmärgiks on koostada optimaalne väetusplaan 5 põllule, millega saaks tagada taimedele vajaliku toiteainete olemasolu, ilma mulla viljakust alandamata. 2. Külvikordade agrokeemiline iseloomustus Väetusplaani valitud põldude mullad on kahkjad glei mullad, väikese või keskmise kivisusega. Fosfori ja kaaliumi vajadus on suur ning keskmine. Mulla boniteet varieerub 47 56-ni. PH nõrgalt happeline. Huumuse sisalduse % 2,2 3,4. (tabel 1.) Nr
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine...............................................................................4 3
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Väetusplaan Kursuse töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................6 3.3.1 Lämmastiku-, fo
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid