ÜHE-JA KAHEMÕÕTMELISED KOODID ALEKSANDRA LVOVA LKT-14 VÖÖTKOOD VÖÖTKOODITEHNOLOOGIAS JAOTATAKSE KOODISÜSTEEMID ÜHE- JA KAHEMÕÕTMELISTEKS KOODIDEKS. KAHEMÕÕTMELISI KOODE ESITATAKSE NII VÖÖTKOODIDE KUI KA NN MAATRIKSKOODIDE KUJUL. PEAMISED VÖÖTKOODI TÜÜBID • MAAILMAS ON KASUTUSEL MITMEID VÖÖTKOODITÜÜPE. LEVINUMAD VÖÖTKOODISÜSTEEMID ON CODE 39, INTERLEAVED 2 OF 5 (I2/5), EAN JA CODE 128. PABERIL TUNDUVAD NEED KÕIK SARNASTENA, KUID TÄHELEPANELIKUL UURIMISEL VÕIB MÄRGATA ERINEVUSI. ANDMEID SISALDAVAD NII VALGED KUI KA MUSTAD TRIIBUD. VÖÖTKOODI TRIIBU KÕRGUS EI OLE KODEERITAVA INFO SUHTES OLULINE. PÕHIMÕTTELISELT PIISAB LUGEMISEKS KITSAST (VÄIKESE KÕRGUSEGA) TRIIBUST, PARAKU ON AGA SELLISE KOODI LUGEMINE TEHNILISELT RASKENDATUD JA EELDAB KOODILUGEJA VÄGA TÄPSET KOODILE SUUNAMIST. VÖÖTKOODI ALL OLEVAD MÄRGID (NUMBRID
DUN-koodiga märgistatud tooted on mõeldud realiseerimiseks ainult hulgikaubandusvõrgus, jeakaubanduses kasutatavad skannerid DUN-koode ei loe. Kui näiteks firma tahab müüa jaekaupluses hulgipakendit, peab ta selle märgistama uue EAN-13 koodiga. EPC olemus EPC (Electronic Product Code) ehk elektroonilist tootekoodi võib nimetada "uue põlvkonna" vöötkoodiks. EPC ühendab kaht tehnoloogiat vöötkoodid ja raadiosagedustuvastus RFID (Radio Frequence Identification). EPC tööpõhimõte Elektroonilist tootekoodi omav etikett koosneb kiibist, mis on ühendatud antenniga. Kiibis sisalduvat informatsiooni vahetatakse antenni abil lugemisseadmega. Tootmise ja turustamise tingimustes kasutatavad EPC etiketid on passiivsed. Neil ei ole oma energiaallikat: kiibi aktiveerimiseks ja andmevahetuseks kasutatakse lugeja poolt väljastatavaid signaale (töötavad raadiosageduse levialas).
Oluliseks pliiatslugejat iseloomustavaks parameetriks on lugemisava läbimõõt. Suurema lugemisava korral ei ole lugeja niivõrd tundlik koodi kvaliteedi suhtes, kuid ta ei ole võimeline lugema tihedamat koodi. Väiksema lugemisavaga lugejad on ette nähtud lugema tihedat, hea trükikvaliteediga koodi. Lugemisava läbimõõt peab alati olema väiksem kui kitsaima koodielemendi laius ning optimaalseks peetakse 0,7..0,9X, kus X on kitsaima triibu laius ehk moodul. Pliiatslugeja tuleb vedada üle koodi ühtlase kiirusega, kuna koodielemendi laiuse määrab seade tema lugemisele kulunud aja järgi. Pliiatslugeja lugemiskaugus koodist on tavaliselt vähem kui kaks millimeetrit. Praktikas tähendab see seda, et lugeja on vahetus kontaktis koodi pinnaga. Lugejat soovitatakse hoida nurga 800..650 all ja vedada üle koodi kiirusega 5..130 cm/sek, sõltuvalt koodi mõõtmetest. Koodi lugemise suund ei ole oluline.
peamiselt ettevõtete siseselt. Osaliselt toimib EDI ka ettevõtte, pankade ja vedajate vahel. telefoni ja faksi kaudu – traditsioonilisi kommunikatsioonivahendeid kasutatakse veel ettevõtetevaheliseks infovahetuseks küllaltki palju. Samas on sellel infokanalil mitmeid puudusi, sest selle läbilaskevõime on väike ja info liikumine aeglane. Lisaks on info vahetamisel suur veaoht (telefoni kaudu saadud infot kuuldakse valesti, faks ei ole loetav vms). Ka tuleb saadud info sisestamisel elektroonilisse süsteemi teha topelt töö. Logistika infovõrgu kui terviku kiiruse ja info edastamise kvaliteedi määrab aeglaseim ja ebakindlaim infovahetuse kanali osa. Seepärast on viimastel aastatel aktiivselt arendatud EDI-l baseeruvaid lahendusi logistika erinevate osapoolte, nagu klient – ekspedeerija – vedaja – ametiasutused – finantsasutused, vahel. Kliendile annab ekspedeerimisfirma internetilehekülg
automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi.Enamlevinud on Code39-võimaldab esitada kõiki numbreid ja tähti,Koodi üks märk koosneb üheksast triibust-viiest mustast ja nende vahele jäävast neljast valgest triibust. Interleaved 2 of 5-saab esitada ianult numbreid. Lisaks andmemärkidele on koodis erinevad lähte ja lõpumärgid ning alg- ja lõppmargnaalid, EAN- kõige levinum tüüp maailmas. On kaks erinevat vormi EAN13 see võimaldab esitada 13 numbrit ja EAN 8 võimaldab esitada 8 numbrit ja Code128-koosneb 106 sümbolist, koodis on 4 funktsioonimärki, 3 lähte ja üks lõpumärk, 4 koodivaliku märki ja kontrollmärk. 44. Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Vöötkoodilugejad ja vöötkoodi trükkimine.
Lihtsam varjant: Täiesti juhuslik kanal, ilma mäluta -> Bernoulli katsete seeriale lähedane.Kombinatsioonide arv n-st q kaupa*müü astmes q* (1-müü)astmes n-q. N=k+r. 1+summa q=1st n-ni tõenosusus <= 2 astmes r. Kui kontrollarvu kõik komponendid tulead 0-d on kood õige. 26. Liiaste sümbolite arvu määramine süstemaatiliste ühekordseid vigu parandavate koodide jaoks(slaidid 11). Hammingi kood: U(k)=(r/n)*100%, kus n tähistab kõiki sümboleid ja r liiaseid. n+1=2^r; Näiteks kui koodis on 7 sümbloit, siis 7+1=2^3 ja liiaseid sümboleid on 3. 27. Keskmise ekvivalentse vigasuse tõenäosuse määramine sümmeetrilise kahese kanali korral.Konspekt 8. Vigasuse keskmine tõenöosus leitakse valemiga = P( 0) P0 (1 *) + P(1) P1 ( 0 *) , kus P(0),P(1) sõltumatud tõenäosused, P0 (1 *) , P1 ( 0 *) - tinglikud tõenäosused. Edastuskanal on sümmeetriline siis, kui P0 (1 *) = P1 ( 0 *) . Kui P(0)=P(1)=0,5, siis N = P0 (1*) = P1 ( 0 *) , VS PV
· E500E599 happesuse regulaatorid ained, mis muudavad või reguleerivad toidu happelisust või aluselisust paakumisvastased ained ained, mis vähendavad toiduosakeste kokkukleepuvust · E600-E699 Lõhna- ja maitsetugevdajad ained, mis tugevdavad toidule omast maitset ja lõhna või mõlemat; · E900-E999 Magustajad ja teised lisaained · E1000-E1520 Mitmesugused lisaained Märgistus kaubapakendil - peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Nõutav teave tuleb tarbijale esitada kirjalikult, eesti keeles, lubatud kasutada juhendavaid/hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke, sümboleid tingimusel, et nende kaudu edastatud teave tarbijale arusaadav. Toidukauba nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg, müümise või tarvitamise lõpptähtaeg peavad märgistusel olema samas vaateväljas, lubatud on viide nende asukohale nt ,,Põhjal", ,,Klambril". Kohustuslik märgistus:
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Saades aga katsetuste abil kotermannist võitu, on lootust, et järgmised samateemalised lõigud juba lihtsamalt lähevad. Eriti hea, kui on võtta/kopeerida ligikaudu sarnast tööd tegev ning töötav näide - olgu õpikust, veebist, oma vanade näidete seast või mujalt. Pannes kõrvuti töötava koodi ning mittetöötava koodi, tasub hakata töötavat koodi ühe sammu kaupa uue koodi poole muutma. Iga sammu järel kontrollides, et kas rakendus ikka tööle läheb. Kui sammud on piisavalt pisikesed, siis on hea vaadata, millise juures neist järsku töötamine lakkab - selle järgi juba võimalik edasi nuputada. Vahel juhtub ka olukordi, kus töötavast näitest mittetöötava juurde liikumisel saadakse lõpuks pealtnähasamasugune, ent töötav kood. Siis on ju kõik hästi, mõistatuse põhjuseks sellisel juhul enamasti mõni sisse lipsanud või mujalt kaasa tulnud vigane sümbol, mis kompilaatori töö sassi ajab
Kõigepealt väiksem mure: kui pidada vältimatuks, et üks vaidleja eksib, siis tuleks ju arvestada ka võimalusega, et eksivad mõlemad. Sellisel juhul jääbki lahendus saamata või on saadud lahendus objektiivselt vale. Suurem seletuse puudujääk tekib aga selles levinud olukorras, kus kõigi vaidlejate pädevus on üsna selgelt väljaspool kahtlust, ja ühegi neist eksinuks tembeldamine ei ole arvessetulev variant. Kui sõnade tähendused oleksid koodis fikseeritud, nagu näiteks neilsamadel kohtus vaidlevatel juristidel on mugav mõelda, siis ei oleks vaidlemisel mõtet, vaid tuleks õige tähendus järele vaadata. Ja kui teksti tähendust oleks võimalik objektiivselt tuvastada, siis ei saaks samale tekstile tuvastada rohkem kui üht tähendust. Vajadus inimeste keelelist käitumist masina jaoks modelleerida seisab küll väljaspool siinse õpiku otsest käsitlusala, kuid väärib mainimist indikaatorina
Kõige tähtsam register, mis osutab järgmisele instruktsioonile, mis on vaja kinni püüda ja täide viia. Tegelikult ei loe see register midagi, nimi on natuke rappaviiv. o käsuregister (IR - Instruction Register) Ka üks tähtis register, mis sisaldab (omab) instruktsiooni, mida antud hetkel täide viiakse. o käsudekooder (Instruction Decoder) Complex circuitry in the CU designed to decode (interpret) any instruction in the computer's machine code repertoire. o juhtautomaat (CU - Control Unit) Juhtautomaat on vastutav käskude võtmise ees peamälust ja nende tüübi kindlakstegemisel o operatsioonautomaat (Data Path) Koosneb registritest, ALU-st ja mitmest siinist, mis ühendavad eelnimetatuid. Registrid söödavad andmeid ette kahele ALU sisend registrile. Need registrid hoiavad ALU sisendeid seni kuni ALU arvutab.
määratakse tabeli lehekülg ja teises baidis märk sellelt leheküljelt. Nii on mitmete keelte jaoks avatud oma kooditabeli lehekülg selle keele erimärkide esitamiseks. Kui mingi andmekogumi (näiteks arvutifaili) baitide arv ulatub tuhandete ja miljoniteni, siis osutub otstarbekaks suuremamahuliste andmeühikute kasutuselevõtt. Et püsida kooskõlas 1 ingl. k. bit=binary digit kahendnumber 2 American Standard Code for Information Interchange 3 Mõningaid kooditabeleid võib leida veebiaadressilt http://www.asciitable.com. 4 Täpsemat teavet saab veebiaadressilt http://www.unicode.org. 8 argikeelega, loetakse 210 B = 1024 B üheks kilobaidiks (kB); analoogiliselt loetakse 210 kB = 1024 kB üheks megabaidiks (MB)5 . Näiteks üks standardne 3½-tolline diskett mahutab 1,44 MB ehk 1474 kB ehk 1509949 B.
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 8 Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega. Eelmainitud rakendus peab kajastama kultuuriüksuse funktsiooni ja tagama selle selguse. Selleks määratleti kultuuriüksuste veebirakenduste põhieesmärgid. Lisaks identiteedi ning ülesande ja tegevuse selgele kirjeldusele loodetakse luua valdkondlik võrk, võimaluse korral Euroopa tasandil. See teatud kultuurihuvidega virtuaalkogukondade võrk peaks hõlmama järgmist: valdkonna põhieeskirjade ja -normide esitamist, kultuurialase informatsiooni levitamist multimeedia abil, teenuste
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
