50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katzp
Õppematerjali autor
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused:
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe
juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92% maksutulud, seega on need peamisteks tuluallikateks. Selleks, et tagada süsteemi stabiilsus, peab suurendama veelgi maksuhaldurite töö efektiivsust ja maksude kogumisele tehtavaid kulutusi. Seadusandluse Euroopa Liiduga ühtlustamine toob vaadeldaval alal kaasa suurema tähelepanu kaudsetele maksudele ja eriti aktsiisimaksudele. See toob kaasa põhimõttelisi ja lihtsustavaid muudatusi maksukogumisel: spetsiaalsete ladude loomine aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade jaoks, vastava seadusandluse vastuvõtmise ja rakendamise. Seetõttu võib prognoosida, et eelolev periood toob kaasa mootorikütuse, tubakaaktsiisi ja alkoholiaktsiisi tõusu.
Täielikult kindlustusprintsiibil põhinev süsteem; Institutsionaalse sotsiaalpoliitika korral tootmine Sissetulekute ülekanded ühtlase jaotuse korral oleks Gini koefitsient 0 rahvapensionisüsteem. sõltub toetuste suurus tehtud maksete Regulatsioon ja finantseerimine muudavad ja kui kogu tulu saaksid vaid kõrgemas grupis PAYG süsteemi puhul on määravateks suurusest. Euroopa Liidu maades on tihti turu tulemit, kuid jätavad turu jaotuse olevad isikud, oleks Gini koefitsient 1. demograafilised ja tööhõivet mõjutavad nimetatud sotsiaalpoliitika kolm phimõtet põhimehhanismi muutmata. Tegelikult jääb Gini koefitsient alati 0 ja 1 majanduslikud tegurid (määravad üheaegselt kasutusel: vanaduspensionide ja Avaliku sektori poolne tootmine võtab üle ka vahele
1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võimeliseks
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040
......................................................................................24 VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................................................26 3 SISSEJUHATUS Rahvastiku vananemine on maailmas viimased aastakümned üha aktuaalsem demograafiline probleem. (Sõrmus, 2014) Rahvastiku vananemise tulemusena väheneb käesoleval sajandil Euroopa riikides tööealiste inimeste arv ning suurenevad kulutused pensioni- ja tervishoiusüsteemile. Ennetamaks rahvastikuprotsesside võimalikku negatiivset mõju majandusele ja riigi heaolule, on hakatud pöörama senisest enam tähelepanu tööelu pikendamisele ning töötajate tööturult võimalikult hilise väljumise toetamisele. Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas. Kui sajandi alguses olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusinstituut Avaliku õiguse õppetool Liisa Lippe EUROOPA KOHUS Referaat Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud autorite töid, Üliõpilase kood: 095257 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid