Kodune töö nr 7. Postide märkimine ja teostusmõõdistamine Postide mahamärkimine toimub projekti järgi. Digitaalsetelt joonistel on lihtne leida iga posti nurkade koordinaadid ning need märkimiseks instrumenti sisestada. Üldjuhul peaksid olema kõik joonised ühtses koordinaatsüsteemis L-Est97, kuid seda tasub alati kontrollida. Postide märkimine peaks toimuma eelnevalt ehitusplatsile või selle vahetusse lähedusse rajatud mõõdistuvõrgu punktidelt. Samade punktide kasutamine terve ehitustöö vältel aitab vähendada vigu, mis tulenevad lähtepunktide omavahelisest asendist. Postide mahamärkimine toimub elektrontahhümeetriga. Eelnevalt valatud postikannudele märgitakse neile rajatavate postide nurgad, milled järgi ehitaja teeb valuks vajalikud raketised. Postide teostusmõõdistamine toimub peale raketiste eemaldamist samadelt punktidelt milledelt toimus postide märkimine. Mõõdetakse rajatud postide nurkade koordinaadid ning nendest lähtuvalt tehakse teostusjoo
industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone soojapidavamaks ja kaitsta seda muutliku ilmastiku eest. Keldrita hoone vundamendile annab soojustamine kaitse külmakergete eest.
Kodune töö nr 5. Nulltsükli tööd ja vundamendikaeviku märkimine Nulltsükli tööde hulka kuuluvad hoone kaeviku rajamine, vaiatööd ja vundamentide ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu.
Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine Silikaatimine-Pinnasesse süstiktakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas. Vähendab survet pinnasele ja vajumite erinevust.
Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem kunstlikult tihendatud kujul. Detailsemalt klassi-fitseeritakse poorsuse alusel liivased pinnased. Poorsus on vajalik pinnaste veega küllastatuse määramiseks, sellest sõltub ehitiste vundamentide püsivus. Poorsustegur e pooride ja terade mahu suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. küllastusaste Sr (Iw). See näitab, kui suur osa pooride mahust on täidetud veega ning on järelikult defineeritav kui vee ja pooride mahu suhe. 12. Selgitage mõisteid: voolavus- ja plastsuspiir; plastsusarv; konsistents. Kuidas neid määratakse Voolavuspiir määratakse Casagrande aparaadiga või sellele lähedasi tulemusi andva
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass.
2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga.
Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased. Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisaldavad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 6. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Lõimis-Terastikuline koostis Erimass (tihedus)-kN/m3 Poorsus-Pooride maht/osakeste mahuga Veesisaldus- kaalu % kuiva pinna suhtes Küllastusaste-Piir kus pinnas ei suuda enam midagi endasse võtta 7
Kõik kommentaarid