50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
95 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kanderaam1337
Õppematerjali autor
.... 10 3.3 Isolatsioonivõõbad.............................................................................................. 10 3.4 Bituumenkatted.................................................................................................. 11 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid...................................................................11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD................................................................................12 4.1 Sokli isolatsioon.................................................................................................. 12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................14 2
3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi küljele või vahetult vundamendi alla, tekidades survet. Eriti ohtlikuks muutub see, aga maapinna külmumisel mille tagajärjel vesi jäätub ja surve vundmendile suureneb. [2] 1.5. Pinnase niiskus Pinnase niiskuseks loatakse pinnases kapillaarset seotud vett. See variant esineb kui aluspinnaks on liiv või kruus mis loomult vett väga ei seo. Üldjuhul on need pinnased hea läbilaske võimega sademeta suhtes. Ohtlikuks muutub pinnase niiskus, siis kui on liiga pikalt
Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena).
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................
grupp: referaat Maa-aluste ehitiste hüdroisolatsioon Tallinna Ehituskool 09.01.2014 Veekoormus Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. Kõigi nende niiskusallikatega tuleb arvestada valides konstruktsiooni ja ehitusmaterjale
.…..3. Renoveerimistööd………………………………………………….……4. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad………………………………….…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni
............................................................................................... 7 2.1. Välishüdroisolatsioon................................................................................................... 8 2.2. Renoveerimistööd........................................................................................................ 8 2.3. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad..............................................................................8 3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE.............................................................................. .9 3.1. Soojustusmaterjalid...................................................................................................... .9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid