Vulkaanide tüübid (0)

1.a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest
1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid
2. lõhevulkaanid
Mauna Loa: vaade kirdest
Mauna Loa: vaade kagust
Photo L. Peterson
Mauna Loa kaldeera : Kaldeera - langatuslik hiidkraater ( >2 km) Ø 3*5 km 183 m sügav Tekkis ~700a tagasi
Mauna Loa: Photo L.Petersen
4 km ü.m.p., + 5 km a.m.p., + 8 km ookeanipõhja allapainet = 17 km kõrgune vulkaaniline kilp Maailma aktiivsemaid, 33 purset aastast 1843, viimane suurem purse 1984 aastal Esim . laavavoolud 1Ma, vee alt väljas 400 tuh. a. tagasi
1 Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed 1.b Stratovulkaanid: gaasiderikka kilpvulkaanid ja "toituvad" astenosfäärist (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid ·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid ( tuhk , liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega)
·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid
·Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid
Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad kihtvulkaanidest
Purskeprotsess on: kilpvulkaanil - fontaneeruvate laavavooludena Vaikne ookean stratovulkaanil - gaasilis-püroklastiliste sügavus 5-6 km plahvatustena
190 km
Stratovulkaani laavakogus võib olla väga minimaalne Vulkaanide globaalne levik
Püha Helena vulkaani kraatrisse pärast püroklastilisi M.St. Helens plahvatusi tõusis vaid happelise laava kuppel Vesuuv
M. Pelee
2 Tuhapilve areng 13 min. jooksul St. Helens purse 18.05.1980 St. Helens purse 18. mail 1980
tuhakihi levik ja paksus (cm)
Fig. 4.10
happelise laava nõel 300 m kõrge Mount Pelée enne ja peale 8. maid 1902
Saint - Pierre`I linn, kus oli ~ 30 000 elanikku
Vesuuv 24.aug. 79 Plinius Noorema kirjeldus lämmatavast gaaside-tuha sajust milles hukkus 3360 inimest JOONISTUS on 1822.A VESUUVI PURSKEST NÄHTUNA NAPOLIST
3 Pompeii tänav POM- Vesuuviga PEJI VÄLJA- KAE- VATUD
Photo R. Decker
2. LIP ­ large igneous provinces laialdased basaltplatood Lõhevulkaanid: (klassikaline geoloogia: trapikatted) magma tõuseb piki lõhet - tekivad laialdased laavakatted ­ basaltide platood Vulkaanikoonused piki 1783a avanenud Laki lõhet Islandil
Kolumbia platoobasaldid Kolumbia Platoo basaldid 17 ­ 14 (kuni 6) Ma
>200 000 km3 >300 laavavoolu
4 Maar: 3. Eksootilisemad vulkanismi Hole-in-the- ilmingud Ground a Oregon 1.Maar ­ pinnalähedase magmamassi (upper courtesy of äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud USGS, lower plahvatuskraater (mõnikord tuffist ringvalliga) J.Winter). b
2.Maasisese gaasipilve emanatsioonid
c
4. Vulkaani purskeproduktid 1. Laavavoolud 2. Püroklastiline materjal Nyos järv 3. Lõõmpilved Oku maariväli Tekkinud 400 a. eest 4. mudavoolud Kamerun 21.08.1986 Nyosi maarijärvest (Ø 1.8 km süg. 208 m) vallandunud CO2 pilv ­ 1700 lämbunut
Kilauea köislaava vool Laavavoolud
Köisjas (pahoeoe)
Rahnjas (aa)
5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera - Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%)
Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%)
Basaltne 48 1250 102 102 (4%)
Vee viskoossus temperatuuril 20.2 ºC on 10-2 puaasi
Vesikulaarne basalt - gaasimullidest tühikulise pealispinnaga Veealused padilaavad
Murenenud padilaava eraldisvormid padilaava
Püroklastiline materjal:
vulkaanilised pommid, lapillid, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff
6 vulkaaniline pomm Asami vulkaanist, Jaapan vulkaaniline bretsa
Püroklastilise segakivimi Hõõguva tuha tuffi kihid Oshima saarel Jaapanis lõõmpilved Unzeni vulkaani purskel Jaapanis 1991 a juunis
Paakunud tuff (ignimbriit) klaasjate läätsjate kihikestega Sierra Navada, Kalifornia
Vulkaaniliste gaaside suhted, mahu% (Symonds etal,1994) Kilauea Erta ` Ale Momotombo Freaatiline e. veeauru plahvatuspurse (magma Volcano Summit Divergent Convergent kohtumisel veega) Tectonic Hot Spot , Plate, Plate, Style Havai Ethiopia Nicaragua Temperature 1170°C 1130°C 820°C H02 37.1 77.2 97.1 C0 2 48.9 11.3 1.44 S0 2 11.8 8.34 0.50 H 2 0.49 1.39 0.70 CO 1.51 0.44 0.01 HS2 0.04 0.68 0.23 HCl 0.08 0.42 2.89 HF --- --- 0.26
7 Lahaar 1991 MT PINATUBO , FILIPIINID ­ 700 MUDAVOOLU OHVRIT Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi
Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud:
Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid
Old Faithful geiser Yellowstone `is purskab iga 65 minuti järel 60 m kõrguse kuumavee fontääni PISIKE "MUDAVULKAAN" YELLOWSTONE`S
Räninõrg - geiseriit
8 Vulkaani inimohvrid ja huku põhjused Deaths Volcano When Major Cause of Death 6. 92,000 Tambora , Indonesia 1815 Starvation 36,417 Krakatau, Indonesia 1883 Tsunami