KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse. KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult tardunud laava. (Üksteisega vahelduvad tardunud laavakihid), tuhakihte ei ole). Siia kuuluvad nt. ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna Loa vulkaan Havail. VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores 4.1 Tekkimispõhjused ja levik Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Joon 3 Pool lehte 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. St
Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam
Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.) Väiksema tihedusega (2,7 g/cm) Suurema tihedusega (3,0 g/cm) Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt). 4. Laamade liikumine (4 võimalust), liikumisega kaasnevad geoloogilised protsessid: uue maakoore teke, vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad, süvik, kivimite moondumine, maakooreä. Näited laamade liikumise kohta: lahku, kokku, ookeaniline maakoor liigub mandrilise alla, küljetsi. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla (maavärinad, vulkaanid, süvikud) - Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine (maavärinad, vulkaanid) - Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine (maavärinad, kurdmäestikud) - India-Austraalia ja Euraasia laam
lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris (tekib kork), gaaside kogunemisel kork purustatakse. Nim. ka happeline e. graniitne laava. II. Kilpvulkaan pigem lame, esineb rohkem ookeanides. Laava voolab rahulikult, aeglaselt, aga pidevalt. Laava ise on aluseline e. basaltne. Suuri purskeid ei ole, räni- ja gaasidevaene. Liigitus purskesageduse järgi: 1. aktiivsed Etna, Kljutsi 2. kustunud vulkaanid (inimajaloo jooksul ei ole pursanud) Elbrus, Kilimanjaro 3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab,
· Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused
- Kilpvulkaan Kihtvulkaan · Laava on vedel · Laava on paks · Gaase ja räni vähem · Gaaside ja ränirohke · Tardub aeglaselt · Tardub kiiresti · Lame · Moodustub kuhik · Suhteliselt terav tipp 14. Selgita: passiivsed vulkaanid, aktiivsed vulkaanid, kustunud vulkaanid. - * Passiivsed vulkaanid on ajutiselt puhkerahu seisundis. * Aktiivsed vulkaanid pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsenud. * Kustunud vulkaanid pole inimkonna ajaloos veel tegutsenud. 15. Millised ained väljuvad vulkaanilõõrist vulkaani purskel? (3) - * Tuhk, * tahm, * laava, * kivimid, * erinevad mürgised gaasid. 16. Kus asuvad Eestile lähimad vulkaanid? - Islandil ja Itaalias. 17
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega.
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km.
Kõik kommentaarid