5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
diaaana
Õppematerjali autor
Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam
Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Vana maakoor hävineb, vulkaanide esinemine, kurdmäestike ja süvikute teke, moondekivimite teke. c.) kahe mandrilise laama põrkumine (kumbki ei sukeldu, sest on ühesuguse raskuse ja tihedusega)Nende servad purunevad, painduvad ning kerkivad kõrgeks mäeahelikeks
(Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. D - Ühesuguse tihedusega mandri laamade kokkupõrkel surutakse kivimid kurdudesse tekitades kurdmäestiku. (Himaalaja) Kuum täpp – Süva vahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma ning purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. SiO2 (ränidioksiid) sisalduse järgi kivimimassis jaotatakse magma: 1. Basaltne ehk aluseline magma – SiO2 on 35-52%, tekib astenosfääris. 2. Andesiitne magma – SiO2 on 52-65%, tekib ookeanilise maakoore ülessulamisel. 3
(Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. D - Ühesuguse tihedusega mandri laamade kokkupõrkel surutakse kivimid kurdudesse tekitades kurdmäestiku. (Himaalaja) Kuum täpp – Süva vahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma ning purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. SiO2 (ränidioksiid) sisalduse järgi kivimimassis jaotatakse magma: 1. Basaltne ehk aluseline magma – SiO2 on 35-52%, tekib astenosfääris. 2. Andesiitne magma – SiO2 on 52-65%, tekib ookeanilise maakoore ülessulamisel. 3
(Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. D - Ühesuguse tihedusega mandri laamade kokkupõrkel surutakse kivimid kurdudesse tekitades kurdmäestiku. (Himaalaja) Kuum täpp – Süva vahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma ning purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. SiO2 (ränidioksiid) sisalduse järgi kivimimassis jaotatakse magma: 1. Basaltne ehk aluseline magma – SiO2 on 35-52%, tekib astenosfääris. 2. Andesiitne magma – SiO2 on 52-65%, tekib ookeanilise maakoore ülessulamisel. 3
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN
laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad. C - Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seeparast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. Kuum täpp – Süva vahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma ning purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. SiO2 (ränidioksiid) sisalduse järgi kivimimassis jaotatakse magma: 1. Basaltne ehk aluseline magma – SiO2 on 35-52%, tekib astesnosfääris. 2. Andesiitne magma – SiO2 on 52-65%, tekib ookeanilise maakoore ülessulamisel. 3
4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid