Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand -
Energiabilanssi üldine kuju on massibilanssi omale analoogne: E(sisse) + E(genereeritud) - E (välja) - E (tarbitud) = E (akumuleeritud), (2.6). Statsionaarse süsteemi jaoks võtab energiabilanss järgmise kuju: E (sisse) = E (välja), (2.7), kui arvestada energiakadu: E (sisse) = E (välja) + E (kadu), (2.8). Energia voog (q, J s-1 e. W) on energia voolukiirus süsteemi või süsteemist välja (nt. Maa pinnale jõudev päikesekiirguse energia). 2.3 Massi jäävuse seadus Süsteemi all mõeldakse teatud operatsiooni teostamiseks kasutatav seade, või mingi selle konkreetne osa. Süsteemid võivad olla järgmised: - isoleeritud süsteem ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ei ainet ega energiat - suletud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga ainult energiat - avatud süsteem vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ka ainet
= 𝑘𝑜𝑛𝑛𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑛𝑒 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑣𝑜𝑜𝑔 𝑠ü𝑠𝑡𝑖 − 𝑘𝑜𝑛𝑛𝑒𝑘𝑡𝑖𝑖𝑣𝑛𝑒 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑣𝑜𝑜𝑔 𝑠ü𝑠𝑡𝑖𝑠𝑡 𝑣ä𝑙𝑗𝑎 + 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑡𝑒𝑘𝑘𝑒𝑘𝑖𝑖𝑟𝑢𝑠 𝑠ü𝑠𝑡𝑖𝑠 − 𝑎𝑖𝑛𝑒 𝑡𝑎𝑟𝑏𝑖𝑚𝑖𝑠𝑒 𝑘𝑖𝑖𝑟𝑢𝑠 𝑠ü𝑠𝑡𝑖𝑠 Konnektiivne voog – materjali voolukiirus (kg/s, m3/s) süsteemi ja sellest välja. Materjali tekkekiirus – väljendab aine tekkimist keemilise või biokeemilise reaktsiooni käigus. Materjali tarbimiskiirus – väljendab aine tarbimist keemilise või biokeemilise reaktsiooni käigus. 2.1. BILANSSIDE LIIGITUS Kontrollruumala CV – kindel ruumiosa, millest fluidum läbi voolab. Integraalne e makroskoopiline bilanss koostatakse lõpliku ruumiosa (kolonn, reaktor, mahuti) jaoks.
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal vedeliku kaalu ja
Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suurenemisel viskoossus suureneb. Viskoossust mõõdetakse viskosimeetriga. Mõõtühikuks on SI-s paskalsekund. Laminaarne ja turbulentne voolamine – Laminaarne voolamine on selline vedeliku voolamine, kus vedeliku osakestel on vaid voolusuunaline kiirus. Et toru seintega kokku puutuvad vedeliku kihid on seinte poolt pidurdatud, siis voolukiirus toru telje suunas suureneb ja on teljel maksimaalne. Turbulentne voolamine ehk turbulents on selline vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Reynoldsi arv – on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Reynoldsi
kiirenduse. · Bernoulli võrrand, järeldused (hüdrostaatika võrrand, detsibaar , horisontaalne voolamine muutuva ristlõikega torus). o u² + g h + p = const (Bernoulli võrrand). o (Bernoulli võrrand liikumatu vedeliku korral). o 1 detsibaar on okeanoloogias sügavusühiku 1 m analoog. o u² + p = const (horisontaalne voolamine muutuva ristlõikega torus). Kuna ristlõike kitsenemisel voolukiirus suureneb, siis konstantse summa säilitamiseks peab rõhk kahanema. · Magnuse efekt pallimängudes. o Magnuse efekt pöörleva silindri alumisel küljel, kus pöörlevate punktide kiirus ühtib õhu liikumise kiirusega, kiireneb õhuvool, vastavalt alaneb rõhk õhuvoolus; silindri ülemise külje lähedal on õhuvoolu kiirus aeglasem, sealt surub gaas silindrit jõuga F. o Magnuse efekti kasutatakse tennises ja lauatennises
Noetheri teoreem seob impulsimomendi jäävuse seaduse ja ruumi isotroopsuse ehk ruumi sarnasuse igas suunas. 2. Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. 3. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. 4.Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 6. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid