Vooluallika kasutegur (2)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Füüsika laboratoorne töö nr 4
Vooluallika kasutegur
Õppeaines: FÜÜSIKA II
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Kontrollis :
Tallinn 2010

Töö eesmärk
Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest.

Töövahendid
Toiteallikas, voltmeeter , ampermeeter ja reostaadid .

Töö teoreetilised alused
Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektrimotoorjõu ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga.
Seega on voolutugevus leitav valemist :
kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r on vooluallika sisetakistus .
Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö
Järelikult vooluallika koguvõimsus
Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn kasulik võimsus
(1)
Tarbijal on eralduv võimsus maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed.
Kasutegur, s.o kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga
(2)
Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem.

Töö käik

Protokollime mõõteriistad.
Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga . Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat.
4

Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne voolualiika elektromotoorjõuga.
ε=8,95 V

Sulgeme lüliti K ning reguleerime reostaadi r abil lühisvoolu tugevuse ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasises katusekäigus aga jätame reostaadi r väärtuse muutumatuks

Vähendame reostaadi R abil voolutugevust ahelas 10mA kaupa kuni 10mA’ni, registreerides iga kord volt- ja ampermeetri näidud. Tulemused kanname tabelisse vastavatesse veergudesse.
Täidame tabeli ülejäänud osa kasutades eespool toodud valemeid.
Seejuures:
Tabel 1
Jrk. Nr
I
mA
U
V
N1
mW
η
%
ε – U
V
r
Ω
R
Ω
R/r
1.
100,2
0,641
64,23
7,16%
8,309
82,92
6,40
0,08
2.
91,0
1,41
128,31
15,75%
7,54
82,86
15,49
0,19
3.
80,6
2,26
182,16
25,25%
6,69
83,0
28,04
0,34
4.
70,3
3,13
220,04
34,97%
5,82
82,79
44,52
0,54
5.
60,3
3,95
239,19
44,13%
5
82,92
65,51
0,79
6.
50,1
4,79
239,98
53,52%
4,16
83,03
95,61
1,15
7.
40,8
5,56
226,85
62,12%
3,39
83,09
136,27
1,64
8.
30,0
6,45
193,5
72,07%
2,5
83,33
215
2,58
9.
20,3
7,26
147,38
81,12%
1,69
83,25
357,64
4,30
10.
10,0
8,12
81,2
90,73%
0,83
83
812
9,78

Vastavale tabeli andmetele joonestame graafikud N1=f(I) ja η=f(I) ühisele väljale (I-telg on ühine).

Leiame graafikute järgi, millise voolu I väärtuse juures on kasulik võimsus N1 maksimaalne, kasutegur η=50% ja R/r=1.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

425 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kartulimugul Õppematerjali autor

Füüsika labor 4

vooluallika kasutegur vooluallikas

Sarnased õppematerjalid

doc

Vooluallika kasutegur

R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega

Füüsika

doc

Füüsika II labori aruanne

FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3

Füüsika ii

docx

Vooluallika kasutegur

1.Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis-ja sisetakistuse suhtest. 2.Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3.Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidistes arvutustes nende takistust mitte arvestada. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist: I= R+ r kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r - vooluallika sisetakistus. Vooluallika

Füüsika ii

docx

Vooluallika kasutegur laboratoorne töö

1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidistes arvutustes nende takistust mitte arvestada. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist: I= R+ r

Füüsika

doc

Vooluallika kasutegur

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest)

Füüsika ii

docx

LAB aruanne

SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.

Füüsika praktikum