Mk I (1974–1983)
Volkswagen Golf (Rabbit) Mk I
Esimese põlvkonna Golfi tootmine algas 1974. aastal. USA-s ja Kanadas müüdi seda aastatel 1975–1984 Volkswagen Rabbiti ning Mehhikos Volkswagen Caribe nime all. Sellel oli vedelikjahutusega mootor, esirattavedu ja luukpära kere. Ajakiri Wheels valis Golf Mk I 1975. aasta autoks.
Kuigi Golf ei olnud esimene auto sellise disaini ja tehnika kooslusega, oli see kõigist eelmistest edukam just seepärast, et esindas seda koos Volkswagenite hea koostekvaliteedi ja usaldusväärse tehnika mainega. Golf Mk I disanis Itaalia autodisainer Giorgetto Giugiaro ItalDesign stuudiost.
1978. aastal alustas Volkswagen Pennsylvanias Westmorelandi maakonnas esimese Euroopa autotootjana USA-s autode tootmist. Uut tehast, mis ehitati selleks, et vähendada Rabbitite hinda USA-s, valiti juhatama endine Chevrolet' juhtivtöötaja James Mclernon. McLernon üritas Rabbitit "amerikaniseerida", pehmendades selle vedrustust ja kasutades salongis odavaid materjale. See ei meeldinud Volkswageni puristidele ega kompanii juhtidele Saksamaal ning alates 1983. aasta mudelitest hakati Pennsylvanias taas kasutama jäigemaid amortisaatoreid ja vedrustust ning kvaliteetsemaid salongimaterjale. Tehas alustas samuti GTI mudeli tootmist USA turu jaoks. Esimene Volkswagen Caddy pikap, mis põhines Golf Mk I-l, toodeti samuti Pennsylvanias.
GTI versioon, mille tootmist alustati Euroopas 1976. ja USA-s 1983. aastal, lõi üleöö nn Taskurakettide segmendi ja sellest ajast alates on teisedki autotootjad oma väikeautode kõrvale turule toonud sama mudeli sportversiooni. GTI oli esimene sportlik väikeauto, millel võeti kasutusele kütuse sissepritse, mis tõstis 1588 cm³ mootori võimsuse 85 kW-ni. Aastal 2004 kuulutas ajakiri "Sports Car International" GTI Mk I 1980. aastate paremuselt kolmandaks autoks. USA-s tunti Mk I GTI-d kui Rabbit GTI-d. GTI sai üle maailma tuntuks "igamehe Porschena".
1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua.
Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 1980–1993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni.
Mk II (1983–1992)
Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II
Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16-klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye.
Golf Mk II-st on olemas väga piiratud arvul (72 eksemplari) käsitööna valminud variant G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60 kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro nelikveosüsteemiga. Kõik G60-d toodeti viieukselistena (va 2 autot, mis toodeti kolmeukselisena), värviti mustaks, 2 esitulega (mitte tavalise GTI 4 esitulega) iluvõrega, millel oli unikaalne sinine (mitte punane nagu GTI-l) raam ja Motorspordi logo. Kuulujuttude kohaselt toodeti 2 eksemplari ka konditsioneeriga. 1989. aastal maksis G60 umbes 575 000 krooni. Enamik neist müüdi VAGi juhtivtöötajatele. G60 mootor arendas 212 hj, mis tegi sellest võimsaima GTI, mida Volkswagen eales tootnud oli, kuni Mk IV R32e tutvustamiseni aastal 2003.
Golfist ehitati ka Off-Road versiooni, mille nimi oli Golf Country. Sellel oli kõrgem vedrustus, nelikvedu, kängururauad, karterikaitse ja taha, väljaspoole autot paigutatud tagavararatas. Euroopas pakuti Countryt paljukiidetud 114 hj 1,8-liitrise 8-klapilise bensiinimootoriga ja 75 hj 1,6-liitrise GTD turbodiiselmootoriga. Golf Country oli eriti populaarne Kesk-Euroopas, Alpide piirkonnas.
Golf Mk II tootmise ajal tehti sellele arvukaid välismuudatusi. Kõige märkimisväärsem neist oli suuremate kaitseraudade lisamine 1989. ja 1990. aasta vahetusel Euroopa turul. Teine oluline muutus tehti esiuste küljeklaasides, mis pärast 1987. aastat paigaldati ühes tükis.
Ka teise põlvkonna Rabbitid valmistati USA-s esialgu Pennsylvanias, kuid kuna müüginumbrid Põhja-Ameerikas ei vastanud ootustele, pandi Westmorelandi tehas 1988. aasta juulis kinni. Edaspidi hakati Golfe USA-sse importima Saksamaalt ja Mehhikost.
Ajakiri "Motor Trend" valis 1985 GTI Mk II aasta autoks ja VWVortex valis selle parimaks Golfiks läbi ajaloo. Mk II GTI-l ei õnnestunud olla sama edukas kui Golf Mk I, sest GTI fännid olid suuremas vaimustuses Peugeot 205 GTIst.
Mk III (1991–1997)
Volkswagen Golf (Rabbit) MkIII
Kolmanda põlvkonna Golfi tootmine algas novembris 1991, kuid Põhja-Ameerikas jõudis see müügile 1993. aastal. Kolmanda põlvkonna Golf valiti 1992. aasta autoks. Golf Mk III GTI variante (eriti reasneljase mootoriga) peeti sport-Golfidest seni kõige lahjemateks, kuna GTI Mk II-ga võrreldes oli auto mass tunduvalt suurem, aga võimsuselisa oli väga väike. Golf III-st on ka VR6 variant. Selle 2,8-liitrine VR6 mootor arendas 172 hj (128 kW) ja see parandas 1285-kilose massiga auto dünaamikat märgatavalt. Mk II GTI kaalus 285 kg vähem, kuid sellel oli 1,8-liitrine mootor, mis arendas 137 hj (102 kW).
1993. aastal tutvustati kolmanda põlvkonna Golf GTI 16-klapilist versiooni. Mootor oli põhimõttleiselt sama mis teistel versioonidel, kuid selle töömahtu oli suurendatud 2,0 liitrini ja tänu sellele kasvas mootori võimusus 148 hj-ni (110 kW). Kuigi mootor oli VR6-ga võrreldes nõrk, sai see Euroopas kiiresti populaarseks (Põhja-Ameerikas ei müüdud "õiget" GTI-d, vaid VR6-t, millele olid kinnitatud GTI logod).
Golf Mk III oli samuti 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses Euroopas toimunud diislihulluse eelkäija, kuna Volkswagen tutvustas 1996 otsepritsesüsteemi Golf TDI-l. Mootori töömaht oli 1,9 liitrit ja võimsus 108 hj (81 kW). See ei olnud esimene diiselmootoriga auto, mille erivõimsus oli üle 50 hj/l, kuid näitas avalikkusele diiselmootoriga autode eeliseid bensiiniga töötavate ees, mis seisnes eelkõige kõrges pöördemomendis madalatel pööretel. TDI näitajad olid 235 Nm ja 1900 p/min.
1990. aastatel spondeeris Volkswagen kolme kuulsa rokkbändi turneesid ja lasi iga esineja auks välja eriseeria Golfe: Golf Pink Floyd Edition (1994), Golf Rolling Stones Edition (1995) ja Golf Bon Jovi Edition (1996).
1996. aastal lasi Volkswagen välja 1000-eksemplarise 20. sünnipäeva eriseeria kolmeukselisi Golf GTI-sid. Neil olid standardse GTI omadused, kuid erinevusi muudatusi oli mitu: ruudulipu ja GTI logoga Recaro sportistmed, punased turvarihmad, kroomitud golfipallikujuline käigukanginupp, punased triibud roolil ja käsipiduri kangil ning hõbedased näidikud. Punane kujundus jätkus auto kerel: punased triibud kaitseraudadel ja punased pidurisadulad, BBS-i 16" kergmetallveljed, summuti kroomitud otsad ning toonitud udu- ja suunatuled. Lisaks sai valida kolme varustuselemendi vahel: elektriline katuseluuk, konditsioneer ja must metallikvärv. Kindlustusmaksed olid sellel samad mis tavalisel GTI-l, mis tegi sellest ihaldatud mudeli. Eriseeriat müüdi ainult 6 värvitoonis ja väljalase, 1000 autot, jagunes järgmiselt: 600 8-klapilist mudelit, 150 16-klapilist mudelit ja 250 TDI mudelit. Diiselmootoriga autod toodeti ainult Euroopa turu jaoks ja Suurbritannias neid ei müüdud.
Mk IV 1997-2003
Volkswagen Golf (Rabbit) MkIV
Neljanda põlvkonna Golfi tootmine algas 1997. Nagu eelmised põlvkonnad, oli ka see hea auto mõistliku hinna eest. Saksamaa spetsialistide ja tuntud Saksa kvaliteediga saavutati juba tuttav müügiedu.
Nagu Golf 3-l, oli ka Golf 4-l jäik kere, armatuur ja keskkonsool olid tehtud kvaliteetsest plastist. Soliidse välimuse ja paksude C-piilaritega saavutati autos turvaline tunne. Üldvälimus on meeldiv ja mitte konservatiivne. Need, kes on uue Golfiga sõitnud, on kiitnud materjalide kvaliteeti, eriti armatuuri, mis meenutab natuke Mercedese ja Audi oma.
Golf 4 on pisut laiem ja pikem kui eelkäija. Kuna enamus lisatud pikkusest on pagasiruumi arvelt, siis salong on ainult näiliselt suurem.
Tehniliselt on Golf 4 väga konservatiivne. Ta pole mitte üksnes väliselt Golf 3 sarnane, vaid ka üldehitus on jäetud muutmata. Vedrustus on endiselt MacPherson-tüüpi.
Mootorid on paremad, välja arvatud 1,4, on kõik mootorid üle võetud VW ja Audi varasematest mudelitest:
1,4 – 4-silindriline 16 V, 75 hj
1,6 – 4-silindriline 8 V, 100 hj
1,8 – 4-silindriline 20 V, 125 hj
1,8 T – 4-silindriline 20 V turbo, 150 hj
2,3 – 5-silindriline V, 10-klapiline, 150 hj
GTI huviliste jaoks võib Golf 4 pettumuse valmistada. Golf 4 juhitavus ei ole nii terav kui enne. Tavalise kasutaja jaoks ei ole Golf 4 siiski üldse paha auto.
Golf 4-st lasti välja ka erilisi mudeleid:
VW Golf GTI 180 hj
Golfi 25. aastapäevaks lasti välja, esialgu ainult Euroopas, GTI, mille mootor arendab võimsust 180 hj. Selles kasutati alumiiniumist mootoriplokki ja 6-käigulist käigukasti. Käigukast ei ole vana, mida kasutati V6 4motionil. GTI Edition kiirendab 0–100 km/h 7,5 sekundiga. See on juba GTI vääriline tulemus.
25. aastapäeva erimudeli veermik on ka sportlikum kui kunagi varem: konkreetne vedrustus, madalam kliirens ja 18" veljed koos 225/40 ZR rehvidega. Selle tulemusena paranes teelpüsivus märgatavalt.
VW Golf V5 4motion
Üsna varsti pärast seda, kui rahvas rääkis Golf IV GTI pettumusest, lasi Volkswagen välja Golf V5 4motioni, millel oli neljarattavedu, 6-käiguline käigukast ja tagumine multilinkvedrustus.
Nelikveoks kasutati Haldexi süsteemi (Volkswagen nimetas selle 4motioniks): see kasutab ABS andurit, et saada infot väändest, mida oleks vaja kanda tagumistele ratastele.
Kuna täiesti uus sidur paikneb tagasilla lähedal, siis tuli kütusepaak ja tagavedrustus täiesti ümber muuta. Sellega lahendas Volkswagen ka Golf 4 juhitavuse probleemi: juhitavus paranes märgatavalt.
VW Golf R32
VW Golf R32 mootor
Pärast huvilistelt tulnud tagasisidet GTI, V5 ja V6 ebaõnnestumisest, otsustas Volkswagen, et see on viimane võimalus tõsta uue Golf 4 mainet, lastes välja “üligolfi" R32.
Nimi R32 vihjab Golfi suurimale mootorile läbi aegade: 3,2 l. See mootor oli just teinud debüüdi kõige väiksema mootoriga Phaetonil. Võrreldes 2,8 l mootoriga oli sellel pikem kolvikäik, uus sisselaskekollektor ja suuremad klapid. Kui 2,8 l mootor arendas võimsust 201 hj, siis uus 240 hj. Sellest piisas, et olla võimsam Focus RS-st, Audi S3-st ja Subaru WRX-st. Golf 4 R32 tippkiirus on 245 km/h, kiirendus 0–100 km/h on 6,3 s. Kiirendus peaks olema parem, kuid auto tühimass on 1477 kg. See on 200 kg rohkem kui Ford Focus RS.
R32 kasutab samuti 6-käigulist käigukasti, Haldexi süsteemiga elektrooniliselt kontrollitavat nelikvedu, multilink-tagavedrustust. R32 kliirens on 10 mm madalam. See kiirendas rooli reageerimist, kasutades Audi TT roolisüsteemi. Pidurid on pärit Volkswagen Passat W8-lt. 18" valuveljed on madalate rehvidega, vähendades spoilerite abil õhutakistustegurit 0,34-lt 0,32-ni.
R32 oli kallim kui Focus RS ja Impreza WRX, kuid odavam kui Subaru Impreza WRX STI ja Mitsubishi Lancer EVO. Kokku toodeti Volkswagen Golf R32 5000 eksemplari, kuni tuli välja Volkswagen Golf 5.
Mk V 2003-2008
Volkswagen Golf (Rabbit) Mk V
VW Golf 5-lt eemaldati saladuskate oktoobris 2003 Frankfurdi motošõul ja Euroopas tuli see müüki kuu aega hiljem. Mälestamaks seda hetke, nimetati Wolfsburg nädalaks ümber Golfsburgiks. Põhja-Ameerikas jõudis Golf 5 müüki 2006, taaselustades mudeli Rabbit. Enamusel reklaamtrükistel kujutati vana logo (jooksev jänes) koos fraasiga: "Ta on tagasi 14 490 USA dollariga".
Põhja-Ameerikas, kus SEATi ja Škodat ei esindatud, nõudis Volkswagen, et taaselustataks Rabbiti kaubamärk.
Mootorid ja käiguosa võisid eri mandritel olla erinevad, kuid Golf 5 on saadaval ainult 4-silindrilise bensiini- ja diiselmootoriga ning uue põlvkonna TDI mootoriga. Käigukastide valik oli: manuaal-, automaat-, tiptronic ja DSG käigukast. Põhja-Ameerika mudelitel kasutati sama 2,5-liitrist 5-silindrilist bensiinimootorit, mis oli sellel turul ka Jettal ja New Beetle'il, kuigi alates 2008. aastast sai mootor 20 hj (15 kW) võimsuselisa. Põhja-Ameerikas sai valida 5-käigulise manuaal- ja 6-käigulise automaatkäigukasti vahel.
GTI-d hakati tootma 4-silindrilise 2,0-liitrise turbomootoriga, mille võimsus oli 200 hj (147 kW), käigukastiks sai valida ka 6-käigulise DSG.
2005. aasta septembris hakati tootma ka Golf 5 GT-d, mis kasutas 1,4 l topeltülelaadimisega (TSI) mootorit või 2,0 l TDI-d. Mõlemad mootorid arendasid võimsust 125 kW (170 hj) ja diisel oli saadaval ka 140 hj (103 kW) versioonis (Suurbritannias). Nende mootoritega saavutati kiirendus 0–100 km/h 6-käigulisel bensiinimootoril 7,9 s ja DSG-l 7,7 s ning diiselmootoril 8,2 s. VW Golf 5 GT-d ei müüdud Kanadas ega USA-s.
Golf 5-st ei tehtud kabrioletti. Volkswagen Eost on kutsutud Golf 5 kabriolettversiooniks, kuigi Eose kereosad ei ühti ühegi teise Volkwageniga, kuid auto on ehitatud Golf 5 platvormile.
Kõige uuem versioon Golf 5-st on universaalkerega, mida esitleti Genfi autonäitusel 2007. aastal. Põhja-Ameerikas müüakse seda Jetta Sportwagoni nime all.
2004. aasta detsembris esitleti Golf Plusi. See on 95 mm kõrgem kui tavaline Golf, kuid 150 mm lühem kui mahtuniversaal Volkswagen Touran.
2006. aastal Pariisi motošõul esitleti Cross Golfi, Golf Plusi offroad-versiooni. See töötati välja nende inimeste poolt, kelle toodang on ka Golf R32 ja Cross Polo. Cross Golf on saadaval ainult esiveolisena. Mootoriks saab valida 1,6 l ja 1,4 l TSI bensiinimootori ning 1,9 l TDI ja 2,0 l TDI diiselmootori. Suurbritannia versioon kandis nime Golf Plus Dune ja kasutas 1,9 l TDI mootorit.
Golf V-st lasti samuti välja erimudelieid.
Golf 5 GT
Golf 5 GT-d pakuti kahe mootoriga: 1,4 l TSI bensiinimootori ja 2,0 l TDI diiselmootoriga. Mõlemad arendasid võimsust 125 kW (170 hj). Diiselmootori jõumoment on 350 Nm, rohkem kui tippmudelil R32. Bensiinimootoriks oli uus TSI topeltülelaadimisega mootor. Ülelaadimisel kasutatakse kompressorit, mis töötab kuni teatud pööreteni, mille järel hakkab tööle turbokompressor. See süsteem võimaldab mootori head tõmmet kogu pööretevahemikus: kompressor annab jõudu madalatel pööretel ja turbo kõrgetel. Tulemuseks ei ole turbo viivitust ja umbes sama võimsus, mida arendab 2,4-liitrine mootor, kuid seda ökonoomsemalt.
Mõlemad mootorid on saadaval ka DSG käigukastiga. Kiirendus 0–100 km/h on bensiinimootoril 7,9 s (6-käiguline manuaalkäigukast), 7,7 s (DSG) ja diiselmootoril 8,2 s, tippkiirus on 220 km/h.
Golf GT kasutab samasid pidureid mis GTI (312 mm ventileeritavad esikettad ja 286 mm tagumised). Vedrustus on tavalisest Golfist 15 mm madalam, kasutatakse GTI vedrustust ja seadeid. Veljemõõt on 7Jx17, rehvid 225/45/17.
Golf 5 GTI
Golf 5 GTI taastas oma kunagise eelkäija mk 1 maine. Kasutatakse 2,0-liitrist 4-silindrilist turbomootorit FSI (otsepritsega - Fuel Stratified Injection), mille võimsus on 200 hj (147 kW). Kereks pakutakse 3- ja 5-ukselist luukpära ning valida saab 6-käigulise manuaalkäigukasti ja 6-käigulise DSG (mille käiguvahetus on 8 ms kiirem) vahel.
GTI ideeautot esitleti 2003. aastal Frankfurdis autošõul. 2006. a. jaanuaris debüteeris GTI Põhja-Ameerikas Los Angeleses autošõul. Uus GTI on oma eelkäijast kallim. Seda põhjendati tehniliste ja välimuse muutustega.
"Automobile Magazine" nimetas Golf 5 GTI 2007. aasta autoks.
Golf 5 R32
2005. a. septembri lõpus tuli müügile Golf 5 R32. See oli saadaval täiustatud 3,2-liitrise VR6 mootoriga, mida kasutati Golf 4-l, 10 lisahobujõuga, mis saavutati uuendatud sisselaskekollektoriga. Mootori võimsus on nüüd 250 hj (184 kW / 6300 p/min), moment jäi samale tasemele – 320 Nm. Tippkiirus on elektroonselt piiratud 250 km/h. Kiirendus 0–100 km/h on 6,5 s ja 6,2 s (DSG).
Võrreldes Golf 4 R32-ga on see 0,1 s kiirem, seejuures on auto umbes 40 kg raskem. Ülekandeks kasutatakse Haldex süsteemiga 4motion nelikvedu, 18" 20 kodaraga valuvelgesid. Pidurikettad on siniseks värvitud supportitega ning 345 mm esi- ja 310 mm tagumiste piduriketastega.
USA-s tuli Golf 5 R32 müügile 2007. aasta augustis.
Golf 5 GTI edition 30
Jätkates GTI aastapäevadele pühendatud erimudelite eduga, lasti välja GTI 30. aasta eriversioon.
See saabus müügile 2006. aasta novembris hinnaga 22 290 Suurbritannia naela. Alguses oli toodang piiratud 1500 eksemplariga. Edition 30 oli saadaval kuues toonis: tornaadopunane, must, valge, peegelhõbe (metallik), terashall (metallik), teemantmust (metallik). Võrreldes standardmudeliga, olid muudatused järgnevad: mootor on 30 hj võimsam (kuulujutud liikusid, et see oli kiirem kui R32), kerevärvi liistud, Votex esispoiler, R32 toonitud tagumised tuled, golfipalli kujutisega käigukanginupp, hõbedane plaat kirjaga "30 Edition", punase niidiga õmmeldud viini nahast ja interlagose riidesegust sisemus, 18" BBS Pescara või 18" Monza II musta värvi veljed.
Kiirendus 0–100 km/h on 30 Editionil 6,8 s (6,6 s DSG-ga) ja tippkiirus on 245 km/h.
Golf 5 Fahrenheit edition
2006. aasta oktoobris lasti Playboy häärberis välja Fahrenheit edition GTI ja GLI mudelitest. Need olid esimesed spetsiaalselt Põhja-Ameerika jaoks tehtud eriseeria GTI ja GLI mudelid.
GTI Fahrenheit eristub tavalisest GTI-st Lamborghini Gallardo oranži värvi, spetsiaalse Fahrenheiti logo, pühendusega plaadiga roolil, kerevärvi sisemuse, oranzi õmblustega DSG hoova, rooli, käsipiduri pideme, põrandakatete (punane GTI logo on eemaldatud) ja erivärvi 18" Charleston velgede poolest.
Fahrenheiti mudel oli saadaval ainult DSG käigukastiga. Kokku toodeti Fahrenheiti mudelit GTI-d 1200 tk (Kanadasse 150) ja GLI-d 1200 tk (ei olnud Kanadas saadaval). USA-s maksis Fahrenheiti mudel alates 27 665 USA dollarit.
Golf 5 GTI W12-650
Volkswagen eemaldas katte GTI W12-650'lt GTI Festivalil Wörthersee's Austrias 2007. aasta mais. Tegemist on Concept'ga, mida on toodetud ainult üks eksemplar.
Autol on 6,0 l W12 biturbo mootor, võimsusega 650 hj (478 kW, 720 Nm). Kiirendus 0–100 km/h võtab aega 3,7 s ja tippkiiruseks on 320 km/h. Auto on 70 mm madalam ja 160 mm laiem, kui tavaline GTI, keskmootor, carbon katusega.
Mk VI 2008-2012
See näeb välja üsna eelkäija moodi ja ka tehnika on sarnane, aga see on vaiksem, mugavam, säästlikum ja kvaliteetsem. Moodsad lahendused on aga kohati probleemsed. Sisemus on palju parem kui eelkäijal ja materjalid peavad hästi vastu. Sõiduomadused on head. Disain on tagasihoidlik. Lisavarustust pakuti palju. Talviti võivad jupsida ukselukud, trossi vahetus maksab 60 eurot, lukuvahetus 300 euot. Mootorivalikus olid vabalthingavad, turbo ja kompressoriga bensiinimootorid ja mõned diislid. Vabalthingavad mootorid on töökindlad, aga turboga (TSI) mootorid on parema dünaamika ja kütusekulu suhtega. Turbomootorid (TSI) ja kahe siduriga käigukastid (DSG) on probleemsed. Veermik on mugav ja vastupidav. Golf hoiab hästi hinda, VI põlvkonna mudeli saab kasutatuna alates 7000 eurost. Hooldevälp on 30 000 km või 2 aastat.
Golf Mk VI aastal 2008
Golf VI Variant
Golf Vi kabriolett
Golf VI GTI
Golf VI R
Mk VII 2013 – praeguseni
Märtsis 2014 müüdi seda Eestis 28 tükki.
Volkswagen Golf VII R
VII R
Volkswagen Golf R on Volkswagen Golfi võimsaim versioon. Seda on toodetud Golfi 6. ja 7. põlvkonna põhjal. Lisaks tehti Golfi 4. ja 5.põlvkonna põhjal versiooni R32. 7.põlvkonna versioonide hulka saabas ka Golf R Variant (universaal). Golf R-l on 2,0 R4 turboga bensiinimootor, mis arendab 300 hobujõudu (29 hj rohkem kui eelmisel R-l ja 80 hj rohkem kui praegusel GTi-l) ja 380 nm pöördemomenti ning kiirendab 0-100 km/h 5,1 sekundiga (DSG-ga 4,9). See on nelikveoline ja selle kütusekulu on 7,1 l/100 km ja CO2 pääst 165 g/km. R-Golfi maksimaalkiirus on 250 km/h ja see kaalub 1,5 tonni (96 kg raskem kui praegune GTI, aga 46 kg vähem kui eelmisel R-l). Juhiabisüsteemidest on saadaval näiteks ESC Sport ja Drive Select. Põhikonkurendid on Mercedes-Benz A45 AMG (Golf on odavam, kuid nõrgem) ja Audi S3.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
