Volikiri-näidis (0)

Sarnased õppematerjalid

27

doc

Tsiviilprotsess

menetlusse kaasamisel kolmanda isikuna, hagita menetluses. 2. Maavanem ­ tema pädevusse kuuluva küsimuse korral. 3. Riigikantselei esindaja ­ kui käsitletakse riigikantselei ül täitmist. 4. Justiitsministeerium ­ esindab kohtus. Lepinguline esindus ­ esindatav valib ise endale esindaja, nende vahel tekib materiaalõiguslik suhe. Esinduse tekkimise aluseks on jur.fakt, tehing. Volikiri ­ lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Võib esitada ka suuliselt, see protokollitakse. Vajadusel võib kohus nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Lepinguliste esindajate liigid: 1. Advokaat ­ tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama. 2. Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj.tegevusega seotud kohtumenetluses,

Tsiviilõiguse üldosa

23

doc

Tsiviilkohtumenetlus

I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 ­ hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti p�

Õigus

202

rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3  LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus

21

docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võim

Õigus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isiku

Õigus

46

doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele? Siis tuleb mõista A-lt ja C-lt Ei saa apelleerida. Peavad esitama teises astmes ka vastuväited kui seda tehtud pole siis ei saa seda apelleerida . Variant III: C nimel vastab hagile C pojast juuratudeng X, kes nimetab ennast C nõustajaks. Kas see on lubatav? §218 lg 6 X on alaneja sugulane §218 lg 1 punkt 5 lepinguline esindus §221 volikiri Sellest ei piisa et kohtunik teab et on poeg peab olema tõend selle kohta (volitus) §340 prim aja puuduste kõrvaldamiseks. Võs §50 6. A üüris B-lt tähtajaliselt kinnisasja. Pooltel tekkis lepingu täitmise üle vaidlus ja B saatis A- le üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate. A ei nõustu sellega ja esitas B vastu hagi, milles palus tunnistada lepingu ülesütlemise tühisust. B vastas hagile ja vaidles selle vastu.

Õigus

25

doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud...............................................

Õigusteadus

30

docx

Tsiviilkohtumenetlus eksam

või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri. Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21. kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse,

Tsiviilmenetlus

Kommentaarid (0)