Voldik viru raba (0)

VIRU RABA
Üldandmed: Viru raba asub Harjumaal Lahemaa rahvuspargis. Viru raba matkarada algab Tallinna–Narva maanteelt Loksale viiva tee lähistelt ja lõpeb Vana-Narva maantee ääres. Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune , kulgeb enamasti mööda laudteed ja on tähistatud valge-rohelise-valge markeeringuga puudel.
Eripära: Viru raba pindala (235 ha) on suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik , laukad ja älved. Älves on märg , ajutiselt veega täituv lohk, koosnedes vett täis turbast. Älvest võib moodustuda vabaveeline laugas, kui raba edasi kasvab. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga – sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja eelneva tõttu on laugastes peaaegu võimatu näha vetikaid või kohata veetaimi.
Taimestik: matkarada läbib mitmeid kooslusi.
Palumänniku all maapinnal leidub Eestis tavalisi samblaid: palusammalt ja harilikku laanikut. Alustaimestik on suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni.
Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku , lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine alustaimestikus. Piklikel rabapeenardel kasvavad rabamännid sookailu , mustika, kanarbiku ja sinikaga. Ning puudeta peenrail kasvab pigem kukemarja, murakat, kanarbikku ja tupp -villpead. Älvestel kasvavad veel küüvits, huulhein, jõhvikas ning rabakas.
Turbasammal on raba tähtsaim taim, suutes kasvada sademevee toitel ja väheste mineraalainete tingimustes, talletada vett ja muuta seda happeliseks. Vett suudab turbasammal endasse imeda kuni 20 korda rohkem, kui ise kaalub. See on võimalik tänu eriliste veekogumisrakkude ning okste, varte ja lehtede omapärasele veejaotussüsteemile. Turbasamblaid iseloomustab punakas või valkjas värvus ja kimpudena asetsevad oksad . Eestis tuntakse turbasambla perekonnas 37 liiki.
Rabas ehk kõrgsoos hakkavad esimesena silma põõsaid meenutavaid kidurad rabamännid. Rabamännikus suudavad aga männid kasvada kuni viiemeetriseks, sest sealne toitainete hulk ja veerežiim on tunduvalt soodsamad. Rabamändide korp vahetub aeglaselt, mistõttu kasvavad korbal mitmed samblikud. Rabamännikus kohtab ka mustikaga sarnast sinikat, mis on suvehaljas kääbuspõõsas. Sinika marjad on mustikatest tunduvalt sinisemad ja mitte nii ümmargused ning erinevalt mustikast ei arene sinikal pikki maasiseseid roomavaid risoome, mille abil kiiresti levida . Nii sinika kui ka
mustika marju katab iseloomulik valkjas vahakirme. Sinika rahvapärane nimetus joovikas on tulnud sellest, et marjade liigne söömine võib esile kutsuda joobe tunde.
Kas teadsid, et Viru rabas võivad jahti pidamas käia karu ja hunt, vahel ka ilves. Tihemini on näha rebast. Kährikut võib Viru rabas kohata, kui ta tuleb marju, hiiri ja linnupesi otsima . Metssiga kohtab seljandikel poegimise ajal. Talvel võib märgata põtra, kes jätab endast lumme sügavaid puhkeasemeid.
Sügiseti võib Viru rabas kohata tuhkhalli sulestikuga sookurgi, kelle jaoks on laukarabad sügisrände ajal ohututeks ööbimispaikadeks. Linnule on iseloomulikeks tunnusteks mustad hoosuled ja kurgualune ning puhmjalt alla rippuv saba, vanalinnul peas paiknev punane laik. Sookured elutsevad tavaliselt Viru raba soostuvatel raiesmikel. Veel võib Viru rabas kohata ka kaljukotkaid.
Viru raba tornivaade