Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vitamiinide tabel - sarnased materjalid

pärm, spinat, puudulikkust, päevalilleseemned, kapsas, tomat, õllepärm, vitamiinid, ekseemi, rukis, sarvkesta, avokaado, askorbiinhape, huulte, biotiin, sibul, naftokinoonid, nägemishäire, hirss, kõrvits, lehtköögiviljad, väsimus
thumbnail
8
pdf

Vitamiinid

aeglustumine, sinakad laigud K1 (füllokinoon) mis leidub taimsetes saadustes K- vitamiin on vajalik ka glükoosi kehal, verejooksud ninast, ning kalaõlides fosforüülimiseks. veritsevad igemed. K2 (menakinoonid) mida sünteesivad peensoole Protrombiini tekkeks vajalik. Seob bakterid. kaltsiumi. Leidub : Kalasaadused, roheline tee, kapsas, herned, spinat, linnaseleib. Toodav ka peensoole mikrofloora. Vitamiin Q Biofunktsioon: Inimorganismis on Väsimus, jõuetus, Ehk Ubikinoonid. ta lipofiilses keskkonnas (vere koosmustaluvuse langus, Saadused: Täisteraviljatooted, pählid, spinat, lipoproteiinid, plasmamembraan, suurenenud risk südame- ja

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Vitamiinid

Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides.

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vitamiinid

gused kasvajate ekseem väljalangemine, tekkeks, seniilsus jms Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba,

Anatoomia ja füsioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vitamiinid ja vajalikkus

Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad ­ kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, väga rohke suhkru tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid. Defitsiit ­ seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Ületoos ­ nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus, harva ka analüfaktiline sokk. Leidub ­ õllepärm, hirss, kaerahelbed, linnuliha, rukis, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned. Tiamiini puhul tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: absoluutne tagatav miinimum 1­1,6mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval 3­5mg terapeutiline tase algab 25mg B2 vitamiin(riboflamiin) Vajalik ­ juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis.

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vitamiinid

hapukapsas olulist rolli glükoosi fosforüülimises.(suhkru ainevahetus) Kestvad ninaverejooksud nõges K-vitamiini ja põletikumarkerite tase organismis on pöördvõrdelises Verevalumid rooskapsas seoses ning K-vitamiini võtmine langetab põletikumarkerite taset spinat nisuidud keskealistel ja vanematel inimestel. lillkapsas Lisaks eelnevale on kindlaks tehtud, et K-vitamiini tarvitamine rapsiõli vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning et meestel on kaer mais tarvitamine vähendanud haigestumist eesnäärme vähki. herned Vitamiin Q ubikinoon Koensüüm Q10 on elektronide transpordiahela komponent. Nimelt Väsimus

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Vitamiinid

Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga.

Bioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel).

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

VITAMIIN A

A-vitamiini defitsiit võib tekitada ka kasvuhäireid, platsenta arenguhäireid, ovogeneesi ning spermatogeneesi arenguhäireid. A-VITAMIINI ALLIKAD NING PÄEVASED KOGUSED Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Rõhutagem, et taimsetest saadustest saab inimorganism ainult A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, tomat, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis . Põhilist A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni leidub kõige rohkem porgandis. Lisaks leidub A-vitamiini veel kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus). A-VITAMIINI KASUTAMISEST JA TOKSILISUSEST

Farmakoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vitamiinid

Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses. Organismis toimib üle 20 vitamiini. Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi. A-vitamiin See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus.

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Vitamiinid - referaat

11. Soovituslik kirjandus 17 Sissejuhatus. Tänapäeval inimesi üha rohkem huvitab millest koosneb nende toidulaud,mida sisaldavad toiduained mida igapäev toidulauale pannakse. Jälgitakse toiduetikettidelt leiduvad informatsiooni. Toiduained aga sisaldavad vitamiine,valke süsisvesinikke ja palju muud. Kuid mis siis ikka on vitamiin, kus neid leidub ning kuidas on vitamiinid meile kasulikud või kahjulikud. Vitamiinide põhiallikateks on toit, mis annab põhiosa ning enamik pärineb toidu taimsest osast, teiseks allikaks on inimese seedekulgla mikrofloora tegevus ning loomulikult ka vitamiinide preparaadid. Raamatu ,,Vitamiinid,, (1) autorid arvavad, et enamus haigusi ning muud terviserikkeid on tihedalt seotud vitamiinide puudusega organismis. Halb toitumine ainuüksi haigusi ei tekita, küll aga soodustab nende teket.

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Vitamiinid

VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vitamiinid

Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Vitamiinid

Kus saab? Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka ise sünteesida Vitamiinpreparaadid Tähtis teada! vitamiinid on eluks vajalikud nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin

Algoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vitamiinid A, B, C, D ja E

VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vitamiinid-KQH

defitsiiditeke reaalne, sest vitamiin K tagasihoidlikud varud maksas ammenduvad kiiresti. Vaeguse tunnused:  vere hüübimise aeglustumine,  sinakad laigud kehal,  verejooksud ninast jne. Vitamiin K ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Päevane soovitatav kogus keskmiselt on täiskasvanul 0,070…0,120mg ja lapsel 0,010… 0,060mg. Vitamiin K-d leidub kalasaadustes, rohelises tees, kapsas, hernestes, spinatis ja linaseleivas näiteks. Vitamiin Q Ubikinoonid (koensüüm Q) on antioksüdantsed rasvlahustuvad loodusühendid, millel on bensokinoongrupp ja varieeruv isopreenüksustest külgahel. Inimkehas domineerib koensüüm Q10. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Koensüüm Q imendub peensoolest lümfi ning säilitatakse maksas koensüümses vormis ning konverteeritakse seal Q10 vormi. Imendumist pärsivad sapphapete või pankrease nõre defitsiit,

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Vitamiinid

· Follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, mosaiikdermatoos · Kasvuhäired (nt luukoe tekke häired) · Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired · Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud

Biokeemia
137 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vitamiinid

Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli,

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Vitamiinid ja koensüümid

Vitamiinid ja koensüümid Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida organism vajab väikestes (katalüütilistes) kogustes, ent mida ta ise sünteesima pole võimeline või mille sünteesikiirus pole piisav organismi vajaduste katmiseks. Vitamiinid jaotuvad vastavalt füsikokeemilistele omadustele vees lahustuvateks ja lipiidides ehk rasvades lahustuvateks. Vees lahustuvad vitamiinid on organismist väljutatavad uriiniga ning nende liig ei oma tavaliselt toksilist efekti. Samas ei akumuleerita vees lahustuvaid vitamiine organismis tagavaraks märkimisväärsel hulgal ning seetõttu peame neid pidevalt toiduga juurde saama. Rasvades lahustuvate vitamiinide liiast organism nii lihtsalt ei vabane, seetõttu on nad suures koguses toksilised. Paljude lipiidides lahustuvate vitamiinide tagavara on korraliku toitumuse korral organismil olemas, näiteks vitamiin D varu jätkub

Geenitehnoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
48
doc

VITAMIINID

Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Vitamiinid

Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks

Toidukeemia
54 allalaadimist
thumbnail
2
odt

BIOKEEMIA (vitamiinide tabel)

BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus ­ keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud ­ peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON DEFITSIIDIST TULENEVA

Biomeditsiin
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava

Inimese toitumisõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
126
ppt

Vitamiinid

Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

VITAMIINID

VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid ­ heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained

Biomeditsiin
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vitamiinid

tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korralikult, ehk nagu kirjas on meie tervis palju parem. Tervis ja vitamiinid Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatute mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimiseks. Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.

Inimese füsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Vitamiinid

Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi.

Üldkeemia
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Vitamiin D

jämesoolevähi riski - kõige kõrgema D-vitamiini tasemega inimestel oli kõige madalama vitamiinitasemega vaadeldutega võrreldes 72% madalam tõenäosus antud vähivormi tõttu surra.(,,D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski" http://marekioma.blogspot.com/2007/10/d- vitamiin-ei-alanda-ldist-vhiriski.html ) Kokkuvõte Organismi töövõime säilitamisel on muidugi olulised kõik vitamiinid ja mineraalid. Vitamiinid on inimorganismi seisukohalt hädavajalikud ning nende kestev puudus organismis on kahjulik ja ohtlik. Samuti on ohtlik nende kestev megadoosides tarvitamine. D-vitamiini piisav olemasolu organismis on väga oluline tervisele. D-vitamiin on hormoon ja nagu teisigi hormoone, sünteesib ka seda meie organism. D-vitamiin aitab organismil omastada kaltsiumi ja fosforit ning mängib tähtsat rolli hammaste ja luustiku ehitusel.

Inimese toitumisõpetus
140 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Laktatsiooni ajal on emapiim imikule küllastumata rasvhapete allikaks ­ ta vajab neid kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks. Toitumise planeerimisel on oluline vältida rasvarikkaid toiduaineid: viinerid, margariin, rasvased saiakesed ja küpsised, friikartulid ja kartulikrõpsud, keeduvorstid jm. Kindlasti tuleks eelistada kergelt omastatavat võid, taimeõli ja koort. Rasvadest loobuda ei tohiks, sest neis on rasvlahustund vitamiinid A, E, ja D. Sarnaselt üldpopulatsioonile on soovitatav ka rasedal tarvitada vähemalt kahel korral nädalas kala, üks neist õlirikas kala, mis on oomega-3 rasvhapete adekvaatseks allikaks. Süsivesikute vajadus Süsivesikute vajadus on suur ja nendest saadav toiduenergia peaks moodustama ligi 60% kogu organismi päevasest saadavast energiast. Suurenenud energiavajadus raseduse ja laktatsiooni ajal tuleb katta peamiselt süsivesikutega

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid

Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga ­ samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Toitumine vol.1

mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see võib põhjustada nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. 89 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia 2.4. Soovitused vitamiinide tarbimiseks Tänapäeval tuntakse üle 20 vitamiini. Neid tähistatakse ladina alfabeedi suurtähtedega ja kasutatakse ka keemilisi nimetusi. Vitamiinid jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Vesilahustuvaid vitamiine peab organism toiduga saama iga päev, sest nende ülejääk eritatakse uriiniga. Vesilahustuvate vitamiinide varud organismis on seotud ainult neid transportivate valkudega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht tervet väga sarnase ehituse ja toimega ühendite rühma. Rühma üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks ehk isoteeliks. Rasvlahustuvad

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

On erandeid (vitamiin D süntees nahas UV kiirguse toimel). Seedekulgla mikroobikooslus sünteesib mitmeid 16 vitamiine (vitamiin B5 ja vitammin K). Eelühendid beeta-karoteen, millest saab kaks molekuli vitamiin A-d. Inimene vajab vitamiine järjepidevalt väikestes kogustes ( milligrammi (mikrogrammi)/ööpäev). Vitamiinide hulka kuuluvad olemuselt väga erinevad orgaanilised ühendid. Väga paljudel vitamiinidel on antioksüdantsus. Vitamiinid ei ole energiaallikaks ega ehitusmaterjaliks (inimeses). Vitamiiniallikad: toit (segatoit), seedekulgla mikroobikooslused, süntees eelühenditest, vitamiinpreparaadid (vitamineeritud toit). Ülesanded: enamik vitamiine on liitensüümide koostisosadeks, antioksüdantsus (vähendada vabade radikaalide hulka, kas vesikeskkonnas (Vitamiin C) või lipiidkeskkonnas (Vitamiin E)), paljud vitamiinid kontrollivad

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Mineraalid ja vitamiinid

Sisukord Sissejuhatus Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes, mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud.

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun