Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vitamiinid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vitamiinid
Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks.
Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel.
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul.

Vitamiinide ülesanded inimorganismis

Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained.
Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained .
Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest:
  • mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin , vitamiin K, jt.)
  • teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees)
  • kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A)
  • eksogeensuses on imetajatel liigilised erinevused: näiteks koer ja rott ei pea toiduga saama vitamiini C, inimene, merisiga ja ahv aga peavad
    Bioaktiivsus - antud aine omab teatud regulatoorset mõju metaboolsetele ja ainevahetuslikele protsessidele.
    Vitamiinide bioloogiline roll avaldub nende kuulumises mittevalgulise komponendi, koensüümi kujul liitensüümi koostisesse. Vitamiinide osalus tagab liitensüümide struktuurse ja funktsionaalse terviklikkuse. Viimane on aga aluseks ensüümide reaalsele biokatalüütilisele toimele.

    Põhilised vitamiinide allikad on


  • Toit (eriti taimne)
  • Seedekanali mikrofloora tegevus
  • Vitamiinipreparaadid
  • Süntees vastavatest eelühenditest
    Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid põhiliselt seedekulgla kaudu.

    Töötlemise mõju vitamiinidele


    Keskkond
    Õhu-hapnik
    Päeva-valgus
    Kaod kuum-töötlemisel (%)
    Happe-line
    Neut-raalne
    Aluseline
    Retinool
    LL
    H
    H
    LL
    LL
    10 – 40
    Kaltsiferool
    H
    H
    L
    LL
    L
    10 – 40
    Tokoferool
    H
    H
    H
    LL
    L
    25 – 50
    Füllokinoon
    H
    H
    LL
    LL
    LL
    10
    Tiamiin
    H
    L
    LL
    LL
    H
    30 – 50
    Riboflaviin
    H
    L
    L
    H
    LL
    20 – 50
    Niatsiin
    H
    H
    H
    H
    H
    10 – 35
    Püridoksiin
    H
    H
    H
    L
    LL
    10 – 50
    Foolhape
    H
    L
    L
    H
    L
    10 – 50
    Kobalamiin
    H
    L
    L
    LL
    LL
    10
    Askorbiinhape
    H
    L
    LL
    LL
    LL
    20 – 80
    Tähistused: H- talub hästi; L- tundlik, laguneb; LL- väga tundlik, laguneb

    Vitamiinide kadu (%) töötlemisel


    Töötlemisliik
    Proovid
    Vitamiinide kadu
    A
    B1
    B2
    Niatsiin
    C
    Külmutatud tooted (keedetud ja kurnatud )
    10 ( asparaagus , brokkoli , oad, lillkapsas , herned , kartulid , spinat , rooskapsas , beebimais)
    12
    0-50
    20
    0-61
    24
    0-45
    24
    0-56
    26
    0-78
    Steriliseeritud tooted (kurnatud)
    7 (asparaagus, oad, herned, kartulid koos veega, spinat, beebimais)
    10
    0-32
    67
    56-83
    42
    14-50
    49
    31-65
    51
    28-87
    Külmutatud tooted (mitte sulatatud)
    8 (õunad, aprikoosid, mustikad , hapukirss , apelsinimahla kontsentraat, virsikud , vaarikad, maasikad )
    37
    0-78
    29
    0-66
    17
    0-67
    16
    0-33
    18
    0-50
    Steriliseeritud tooted (kaasa arvatud keeduvesi)
    8 (õunad, aprikoosid, mustikad, hapukirss, virsikud, vaarikad, maasikad)
    39
    0-68
    47
    22-67
    57
    33-83
    42
    25-60
    56
    11-86

    Klassifikatsioon


  • Rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K, Q, F)
  • Veeslahustuvad vitamiinid (B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N)
  • Vitameerid e. isoteelid - lähedast keemilist struktuuri omavad rasvlahustuvad vitamiinid, mille toimed ei ole täiesti kattuvad. Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest.
    Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist.

    Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad


    Tähis
    Keemiline põhinimetus
    Olulisemad allikad
    Rasvlahustuvad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vitamiinid #1 Vitamiinid #2 Vitamiinid #3 Vitamiinid #4 Vitamiinid #5 Vitamiinid #6 Vitamiinid #7 Vitamiinid #8 Vitamiinid #9 Vitamiinid #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MPatsaan Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    docx
    Vitamiinid
    48
    doc
    VITAMIINID
    126
    ppt
    Vitamiinid
    3
    odt
    Vitamiinid
    34
    docx
    Vitamiinid
    3
    docx
    Tähtsamad vitamiinid
    9
    doc
    Vitamiinid
    7
    doc
    Vitamiinid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun