10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
qqawws
Õppematerjali autor
(Kohtuasjas Axel Springer AG vs Saksamaa) 3) Pressisõbraks valitakse inimene, kes teeb meedia ja ajakirjandusega kõige rohkem koostööd. Ei puikle vastu ja jagab avameelselt informatsiooni ja oma seisukohti. (Helve Särgava, 2011) Pressivaenlaseks valitakse inimene, kes ei taha ajakirjanikega koostööd teha. Infot ei taheta jagada , süüdistatakse ajakirjandust, valetatakse ja vassitakse. ( Suusaliit, 2011) VISUAALNE MÕJUTAMINE õ lk 53 1) Ma ei arva, et fotode retušeerimise kohta peaksid kehtima mingid kindlad reeglid, kuid pildid võiksid olla tähistatud, et mitte luua valesid iluideaale ja muud sellist. Näiteks võimaldavad naisteajakirjad lugejatel kujutada ennast ’’ ideaalse minana’’, tegelikult suurendab võrdlus meediakuvandi ja tegelikkuse vahel rahulolematust. Tugeva sotsiaalse surve tulemusena kujuneb lastel
48). Nii tellijad kui ka vastuvõtjad on visuaalselt haritud ega lepi pealiskaudse ilustava kujundusega (Mändmaa 2004b: 73). Kui originaalne ning sisukas idee pakendi kujundamiseks leiab oma hävingu ebapiisavate vormistusoskuste näol, siis on mõttest üksi vähe ning protsessi tulem läbikukkunud. Õige visuaalse keele valik sõnumi edastamisel on disaineri jaoks varjatud võimalus suhtlust kujundada. Visuaalne kommunikatsioon sisaldab loo jutustamist sõnade, piltide, graafika, värvide ja teksti abil. Kasutatud väljendusviis, loodud visuaalne keel ja ideede esitamise formaat mõjutavad kõik äärmiselt tugevalt viisi, kuidas avalikkus loo vastu võtab ning kas see tõmbab tähelepanu, saavutab toetust, ning viimaks kas see kiidetakse heaks või heidetakse kõrvale (Best, K. 2010: 48). Nagu eelpool info kogumise etapi juures mainitud, on pakendi loomisel oluline tunda
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisak
Reklaamipsühholoogia Kui tegevus on: · Psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. · Reklaami- ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaamipsühholoogia tegevustik: · Selle raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulisest probleemidest lähtudes. · Psüh. Mõjustamise valdkonnas on keskseks need võtted, millega üks inimene või mingi grupp paneb teise(d) inimese(d) või inimgrupid käituma endale sobival viisil ning psühholoogilise mõju kujunemise ja kustumise seadusp?
suudetakse täpselt kirjeldada. Inimese episoodilise mälu kaasamine reklaami mõjuprotsessi on edukam konkreetse nimetuse korral. Kui reklaamija tahab edasi anda toote omadusi, on abstraktse omadussõna asemel parem kasutada konkreetset nimisõna, mis kannab neid omadusi näidisobjektina. Kujutluste seostamine muude strateegiatega: 1) Visuaalsed analoogiad – kui inimesele esitatakse võrdlusobjektid või analoogiad, siis mõju efektiivsus tõuseb. 2) Visuaalne kompade loomine – „Fordil on parem idee!“ Pilt+lause. 3) Visuaalsete eelhäälestuste kasutamine – eelhäälestus on ülevaade, mis toimib pilgupüüdjana või peibutisena reklaami teemasse sissejuhatamisel ning koos teate põhipunktide esitamisega loob vastuvõtjal hoiaku teate vastuvõtmiseks. Pildimaterjal peab käivitama inimese kujutlusvõime. 4) Visuaalne kontekst – pildimaterjalis mõttekas esitada mingi lugu või juhtum jutukontekstina
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendam
AINE E-TURUNDUS (TMM1060) KORDAMISKÜSIMUSED KOOS VASTUSTEGA Kordamisküsimused Sisukord Kordamisküsimused ................................................................................................................................................ 1 Mis on e-turundus ja milline on selle roll ettevõtte turundusmeetmestikus .............................................. 2 Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda ........................................................ 2 Milline on turunduse ja infotehnoloogia rollijaotus e-turunduses .............................................................. 2 Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? ................................................................................................................................. 2 Olulised murdepunktid Interneti arengus turunduskanaliks ..................................
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Inter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid