Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus
Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir..........................................................................................................
rohkem ülevaatlik ja keskendunud eelkõige algusaegadele ning tuntumatele režissööridele. Kolmandas alagrupis kaldun traditsioonilistest referaadi vormingutest rohkem essee valdkonda, andest Prantsuse uue laine kuulsaimate režissööride Claude Chabroli, François Truffaut’ ja Jean-Luc Godardi debüütfilmide kohta taustinformatsiooni ja isiklikku nägemust. Lisade alt leiab ka filmide nimestiku, mida Prantsuse uue laine uurimiseks läbi olen vaadanud. 3 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis 1 EELMÄNG UUE LAINE KERKIMISELE Väljendit „La Nouvelle Vague arrive!“ kasutati mitmete sotsioloogiliste uuringute tulemuste pealkirjana uudisteajakirjas L’Express 1957. aasta lõpu Prantsusmaal.
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Instituut Liisa Tamm IRAANI FILMIKUNST Tallinn 2019 Filmide sisu, kvaliteet, eelistatud žanrid ning isegi vaatajaskond on aastate jooksul palju muu- tunud. Tänaseks päevaks on filmidest saanud oluline kunstiosa. Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis
Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d. Pikapeale õppisid rezissöörid ja stuudio tehnilised töötajad seda, kuidas maskeerida kaamera müra, muuta see vabamaks ja mobiliseerida mikrofonid ja helisalvestusseadmed. Sellest alates oli helifilm tulnud, et jääda. Heli ei muutnud ainult filmitööstust, vaid ka paljude rezissööride ja näitlejate karjääri. 1930ndatel tegid edusamme mitmed zanrid ja publikut hullutas uus staaride põlvkond, kuhu
Lisaks duaalsete omadustega tegelased, kelles on esindatud hea ja halb (nt ,,Frankenstein", ,,Dr Jekyll & Mr Hyde"). Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelasteks vampiirid ja koletised. Näiteks filmides ,,The Vampire", ,,A Fool There Was", ,,Nachte des Graunes", ,,Drakula Halala", ,,Nosferatu, A Symphony of Horror", oli peategelaseks vampiir. Eriti kustumatu mulje jättis just viimane film, mis on siiani jäänud õudusfilmide ikooniks. Olenemata sellest, et tegu oli tummfilmiga, on selles filmis kõik õudusfilmile olulised elemendid, kasutati väga hästi ära varju ning hämarust, tegevuspaigad
kinematograafia suurkuju Méliès kohalviibimine. Ajakirjandus kajastas uut leutist kui vahendit, mille abil lähedasi jäädvustades ei ole surm enam absoluutne ega lõplik. Méliès´is tärkas soov omada seda uut imevidinat ning kuna tal vendade Lumieride leiutist osta ei õnnestunud, siis rahuldas ta oma uut kirge teatrograafi nimelist projektorit kasutades, millega näitas muuhulgas ka Edisoni lühivilme. 1896 aastal patendeeris ta aga koos Lucien Korsteni ja Lucien Reulos'ga uue kaamera kinetograafi. Hiljem kasutas ta küll teiste leiutatud kaameraid kui enda oma. 1896 aasta kevadel tärkas koos loodusega ka Méliès´i enda uhiuus kino. Tema esimesed filmid olid lihtsad linnavaated ja argisündmuste kajastused Lumiere'ide eeskujul. Kuid peagi hakkas ta kasutama kaamerat, et dokumenteerida mustkunsti etteasteid ja trikke oma Robert-Houdini teatri lavalt. Oktoobris valmis tema esimene triki-film ,,Haihtuv daam"
nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924. aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja
Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. Enamik põhilisi zanreid eksisteeris juba tummfilmiajastu lõpul: komöödia, õudus, melodraama, vestern ja põnevik alates mõõgakangelase seiklustest kuni eepiliste sõjafilmideni. Muusikal saabus koos heli tulekuga, ning heli andis lisavõimalusi ka roimafilmidele. Igal filmitüübil on omad reeglid. (http://www.johvihuvikeskus.ee/modules.php
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid ühte stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus. Inimesed said uusi ja vajalikke teadmisi liikuvate piltide olemasolu tõttu. Kahjuks oli vähe kinolikku tehnikat, monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide tööstusele. Inimesed hakkasid üha rohkem väärtustama filminduse olulisust
aastal patendeeris Frederick Eugene Ives maailma esimese stereokaamera, millel oli kaks kõrvuti asetsevat objektiivi ning mis on olnud eeskujuks tänapäeva 3D-kaameratele. Laiem avalikkus sai 3D-filmiimet näha aga 1922. aastal, kui Los Angeleses esilinastus tummfilm „The Power of Love“. Filmi näitamiseks vajaliku 3D projektori lõid selle filmi produtsent Harry K. Fairall ning kinematograaf Robert F. Elder. Ka see kujutas endas anaglüüfi meetodil töötavat masinat. Kahjuks on antud film praeguseks kadunud. Pilt 5: Fairall’i 3D-projektor Samas leidub spekulatsioone, millist filmi ikkagi esimeseks kolmedimensiooniliseks lugeda. 1903. aastal linastus lühifilm „L’arrivee du train“. Antud teose kvaliteet oli niivõrd hea, et väga mitmed inimesed publiku seast kartsid, et rong sõidab nendest kohe üle. Oma osa 3D kino arengule on andnud ka televiisori leiutaja John Logie Baird, kes pani aluse
esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja "The Yellow Kid" (Richard Felton). 1905 loodi maailma esimene animatsioon filmilindil. Edwin S. Porter lõi vahetiitrid filmi "How Jones Lost His Roll and The Whole Dam Family and the Dam Dog" jaoks. Vahetiitrid koosnesid tähtedest, mis liikusid ringi ja moodustasid vajalikke lauseid. 1906. aastal lõi James Stuart Blacton esimese nukufilmi "A Midwinter Night's Dream". 1906 valmis James Stuart Blackton'i esimene animeeritud film "Humorous phases of funny faces". Animatsiooni loomiseks joonistati kriidiga tahvlile ja filmiti seda, kaamera peatati muudatuste tegemse ajaks. 1909 Winsor McCay tootis multifilmi "Gertie the Trained Dinosaur", mis koosnes 10300 joonistusest. 1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo", autoriks Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond...................
Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Antud film on väga mõtlemapanev ja armsa sisuga. Enamustele inimestele läheb see väga hinge. Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti. Film räägib mehest nimega Alex, kes kaotab oma töö teatris kui ka oma tüdruksõbra. Ta läheb oma kodulinna, et leida tööd, ainuke töökoht on vaimsete erivajaduste inimeste hooldamine. Ta alguses ei hooli selles tööst üldse ja tema meelest kõik vajadustega inimesed on imelikud. Ajapikku ta muutub nendega lähedasemaks ja hakkab nendest väga hoolima, kõik on tema vastu väga abivalmid ja sõbralikud aga tal tekib pidevalt jama erivajaduste inimeste perekonnaliikmetega.
....20 2.1.1. Filmivaatamise sagedus.................................................................................20 2.1.2. Millal filmimuusika alguse sai......................................................................21 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima.......................................22 2.1.4. Filmimuusika funktsioone iseloomustavad väited........................................22 2.1.5. Filmimuusika loojatega seotud filmide ära tundmine...................................23 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine.....................................25 2.1.7. Eesti filmimuusikat kirjutanud heliloojate tundmine....................................26 2.1.8. Tähelepanu pööramine muusikale filmi vaadates..........................................27 2.1.9. Õpilaste lemmikheliloojad.............................................................................27 2
The Kid The Kid on Charlie Chaplini film. Film räägib sellest kuidas üks naine enda lapse hülgab ja kuidas see satub ühe mehe kätte. Mees kasvatab teda. Naine sai hiljem kuulsaks, kuid ta ei olnud oma last unustanud. Lõpuks õnnestub lapsel ja emal kokku saada. Film algab sellega kuidas naine tuleb enda lapsega haiglast. Naine on üksi ja segaduses mida teha. Vahepeal näitas meest kellel oli kamina peal selle naise pilt, mis tulle kukkudes ka sina jäeti. Naine otsustas jätta lapse autosse mis seisis uhke maja ees
Roundhays lääne Yorkshires. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust kellel nimeks "Occident", kasutades selle12 seeriat stereoskoopilist kaamerat. Esimene edukas katse leidis aset 11 juuni Palo Alto farmis Californias ajakirjanduse kohalolekul. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga,mis pääsesid liikumakoos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. Chicagos 1893 aastal maailma näitusel pidas Muybridge mitu loengut loomade teaduse edasiliikumisest loomaaretuse hallis,mis oli spetsiaalselt ehitatud "Midway Plaisance" näituse alustalaks. Ta kasutas enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte
kohta. See tõi väga palju kõmu siia Eestimaa pinnale ja võin julgelt öelda et seda on vaatamas käinud mitmed tuhanded inimesed. Nullpunkt on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust. See räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi alla andma. Filmis pannkse suurt rõhku praeguses ühiskonnas olevatele probleemidele, kõige tähtsam nendest koolikiusamine. Minu arvates peaks see film olema koolides lausa kohustuslik, sest see film lihtsalt läheb südamesse ja paneks kindlasti lapsi mõtlema ja leevendaks kasvõi natukene koolikiusamist. Filmikunst on ühiskonda mõne võrra paremuse poole aidanud, sest inimesed võtavad ju õppust kõigest mida nad oma silmadega näevad. Nii saavadki nad filmidest õpetussõnu ja eeskujusid milel järgi toimida. Aga ei ole head ilma halvata. On ka ebaõnnestunud filme mille sisu on täiesti olematu või valet sõnumit andev.
Masterson, vennad James´id ja Billy the Kid. Nagu ütleb ajakirjanik John Fordi filmis ,,Mees, kes tulistas Liberty Valance´i´´ (The Man Who Shot Liberty Valance, 1962): ,,Kui legendist saab reaalsus, siis laske legend trükki". Seega olid Metsiku Lääne legendid juurdunus sügavale Ameerikal rahvakultuuri juba emmu enne seda, kui kinoekraanidele jõudis esimene narratiivi omav kinovestern, Edward S. Porteri ,,Suur rongirööv" (The Great Train Robbery, 1903). See 10-minutiline film andis tõuke esimese vesternite kangelase ,,Bronco Billy" Andersoni karjajäärile. Talle järgnesid teised kauboidest staarid, kellest kuulsaimad olid W. S. Hart ja Tom Mix. 20. sajandi alguses tegi ka D. W. Griffith vesterneid, need rääkisid peamiselt punanahkadest saatanatest, kes himutasid valgenahaliste verd. Üks sellisetest filmidest oli The Battle of Elderbrush Gulch (1913). Järgmisel aastal sai Cecil B.DeMille´i esimesest filmist The Squaw Man
sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindust.1 1920-ndaid iseloomustab tummfilmide võidukäik. Suuremateks staarideks olid Charlie Chaplin, Rudolp Valentino, Greta Garbo jne. Kassafilmid olid põhiliselt komöödiad, mis levisid üle kogu maailma nagu näiteks Chaplini „Kullapalavik“
Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu. Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna
ebameeldivaks tegelaseks. Ometi tekitab Järveti meisterlik näitlejatöö mehe vastu kaastunde, samal ajal aga Elle Eha nõrga näitlejatöö tõttu empaatiatunnet filmi peategelase Mari vastu õieti ei teki. On isegi veidi kahju, et Leida Laius omal ajal professionaalsemat näitlejat sinna rolli ei valinud, ehkki Laius lavastas selle loo ometi nii naisepõhiseks ja rezissööri kavandatud roll ise oli väga tugev. Nende filmide puhul ei tundu valmimisaeg üldse oluline, kuna filmid keskenduvad peaasjalikult inimsuhetele ja nende ajastuline taust ei mängi vaataja jaoks erilist rolli. Ehkki kinokunst Eestis õitses ja filme toodeti palju, kaasnesid valitseva korraga ka oma kindlad ettekirjutused. Ega siis Lenin asjata kinokunsti kõikidest teistest kunstidest tähtsamaks ei pidanud. Nii näeme paljudes filmides tolle ajastu vältimatut annust propagandat ja tugevat nõukogude korra ülistamist
4 Poliitika ja võim.....................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Töö autorid valisid analüüsimiseks 2010. aasta filmi "Mäleta mind", kuna Will Fettersi kirjutatud romantiline draama pälvis möödunud aastal palju tähelepanu. Film on pärjatud kahe auhinnaga ning ülemaailmse portaali The Internet Movie Database'i kasutajad on sellele andnud seitse punkti kümnest. Romantiline draama keskendub kahele noorele inimesele: Tylerile, kes elab oma elu pidevas masenduses peale venna enesetappu ning Allyle, kes võtab alates oma ema mõrvast igat päeva kui oma viimast. Põhiosatäitjateks on Robert Pattinson, Emilie de Ravin ja Pierce Brosnan.
Antud andmebaas on mõeldud kasutamiseks videolaenutusele. See andmebaas on koostatud selleks, et videolaenutuses olevatel töötajatel oleks võimalikult lihtne leida üles millised inimesed on kasutanud laenutamiseteenust, milliseid kassette nad on laenutanud. Andmebaasist on lihtne leida millisel kuupäeval peavad inimesed laenutatud kassetid tagastama ja kui suur on hilinemisel nende viivis. Juhul kui inimesed tahavad filmide kohta teada saada veel lisainfot, siis tabelites on koostatud erinevaid päringuid ja vorme, et anda lisainfot kas kindla filmi või kindlat zanri filmi kohta. 2. Tabelid Kogu andmebaasi valmistamine algas sellega, et tuli luua võimalikult palju tabeleid, milles oleks võimalikult palju infot selleks, et andmebaas oleks võimalikult informatiivne. Tabeli koostamisel kasutasin ma MS Office Excel-i abi. Selle abi kasutasin ma selleks, et oleks võimalikult lihtne koostada tabeleid
kuna tegelaste ja olustikuga on need sündmused minu arvates tihedalt seotud. Samuti uurisin asukoha –Tsarskoje Selo kohta alusinformatsiooni. Näiteks 1918.aastal nimetati linn ümber Detskoje Seloks ning 1937. Aastast nimetati see Aleksandr Puškini järgi Puškiniks. Kuulub Peterburi haldusalasse ning asub Peterburist 20 kilomeetrit lõunas. Filmi iseloomustades on kõlanud tihti lause, et see on ilus ajalooline film noortele. Andres Puustusmaa sõnul ongi film rohkem inimestest kui ajaloost. Tema ise teeb samuti filmis kõrvalrolli – lütseumipoiste saksa keele õpetajana. On aasta 1814. Kamp noori logardeid õpib Tsarskoje Selo lütseumis (lütseumid olid aadlikele mõeldud koolid). Kõige vanem neist on 18 ja noorim 14-aastane. Gortšakov, Puštšin, Küchelbecker, Puškin jt. Tulevikus lähevad need nimed igaveseks Venemaa ajalukku, kuid seni on tegu tavaliste koolipoistega, kes tembutavad, joovad end täis,
Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lapsest peale, et tahab sellesse, tollal ajal veel eriti eksootilisse maailma siseneda. Küll aga sooovis Erikal sel ajal pigem saada (tele)operaatoriks. Operaatori teekond jäi aga soiku ja 1973.aastal läks Erika hoopis praktika kaudu Telefilmi tööle. Tänapäeval on eelis on see, et võid valida, mida sa teed ja kuidas sa teed. Projekt ei sõltu
mõju, jättes eseme ise kõrvaliseks. Koos Lee Milleriga arendas Man Ray solarisatsioonitehnikat. Solarisatsiooni abil muudetakse pilti toonis, lastes sellele valgust ilmutamise ajal. Ta oli esimesi fotokunstnikke, kes seda tehnikat tahtlikult esteetilistel eesmärkidel kasutama hakkas. 4. Lühifilmid Man Ray lavastas mõned mõjukad avangardistlikud lühifilmid. Need olid osa liikumisest Cinéma Pur, millel olid dadaistlikud taotlused vabastada film kodanlikest konventsioonidest nagu süzee, karakterid, taust. Liikumise eesmärk oli ,,puhas" kino, mis oleks vaba välismõjudest. Man Ray alustas filmieksperimentidega 1923. aastal. Koos mõttekaaslaste Marcel Duchamp'i, René Clairi ja Fernand Léger'ga loobus ta tavapärasest süzeest ja huvitus filmimeediumi tehnilistest võimalustest - eriefektidest, moonutustest, aegluubis liikumisest. Cinéma Pur filmid peaksid toimima ainult
majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film ja T. Lutsu Filmiproduktsioon). Nendel aastatel lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi: „Noored kotkad“, „Vahva sõdur Joosep Toots“ ja „Päikese lapsed“. „Noored kotkad“ on üks väheseid enne 1940. aastat valminud eesti filme, mis on peaaegu terviklikult säilinud. Film räägib kolmest
„Nipernaadi“ Filmi arvustus ja tegelase analüüs Vaadates filmi „Nipernaadi“, mis minu arvates on üks väga hea eesti film, tekkis tahtmine vaadata ka teisi eesti keelseid filme. See film lihtsalt näitab kui hea võib olla eestlase oskus teha filmi ja seal näidelda. Peategelane ise jättis mulle positiivse mulje, sest minu arvates oli teda väga hästi iseloomustatud ning jäi raamatuga võrreldes täitsa tõetruu mulje. Ainuke asi, mis mina filmis nägin erinevat, oli ta riietus. Ta kandis raamatus musta, aga filmis valget. Hästi oli esile toodud tema hea suhtlemisoskus ja suhtumine asjadesse. Tuli ka see, mis oli
20.01.2017 Anna-Maria Tomsen 10kl. Arvustus (filmi kohta). ,,Ristimine peateega" "Raha eest ei saa osta õnne ( )" see on õigile väga tuntuv vanasõna. Aga paljud inimesed unustavad sellest. Näidega võib võtta filmi ,,Ristimine peateega", millest ma kirjutan arvustust. Filmis kõik on sassis nagu lõngakera. Kui vaadata seda võib märgata ka see, et see film nagu paljud teised filmid on tehtud elust ja kõikest mis võib toimuda. Paljudel inimestel toimub elus väga palju huvitavat asju...Keegi näeb neid, aga keegi mitte. Kuidas raha võib muuta inimest? Vaatame seda peategelaste peal. Raha muudab inimest. Nii oli ka peategelastega. Noorel paaril olid head suhted oma vahel, nad tahaksid abielluda... Aga nagu me teame elu on täis üllatusi ja need üllatused väga sageli vahetavad
kategoorias `Silmapaistev talent' ning noore artisti auhinna. (Wikipedia 2014) Tal polnud Ronald Weasley kohale kandideerides aimugi, kui suureks see asi võib minna, nii et see oli Rupertile algul veidike sokeeriv. (RupertGrintBiography 2014) Aasta hiljem (2002) tuli välja "Harry Potter ja Saladuste Kamber". Kriitikutele see osa väga meeldis ning nad kiitsid noorte näitlejate esinemisoskust. Järgmine osa tuli välja aastal 2004 ja see oli "Harry Potter ja Azkabani vang". See film oli kõige madalama müügiga Harry Potteri filmi seeriatest, kuid sellest hoolimata oli see üks 2004 aasta enim müüdumaid filme. Tuli välja veel 3 Harry Potteri osa, kui järsku polnud ükski kolmest näitlejast enam kindel, kas tahab edasi kahes viimases osas mängida. Grint siiski otsustas mängida, sest see film on olnud osa tema lapsepõlvest ja ta tahtis selle lõpuni viia. Lõpuks muutsid ka Radcliffe ja Watson meelt ning kaks viimast osa said lõpuni tehtud. (Wikipedia 2014)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
