.............................................................................................18 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................20 SISSEJUHATUS Teraapia, kui üleüldiselt võtta, on ravi. Täpsemalt öeldes siis ravi inimestega. Selle mõiste alla mahub nii meditsiinilised liigidkui ka muud tavaliigid seoses mitmesuguste teraapiatega, näiteks psühhoteraapia, käitumisteraapia, muusikateraapia, kunstiteraapia jne. Teraapiaid on palju ja nendega tegelevad erialased spetsialistid, nagu psühholoogid, terapeudid, loovterapeudid, massöörid. Teraapiasse tulemiseks on tihti olemas mingi sisemine impulss, mis ütleb, et oleks vaja pöörduda enda avastamiseks või oma olemusele uute suundade leidmiseks spetsialisti poole. 3 Võib olla ka mingi konkreetne probleem, mis on pikemat aega häirinud ja millele ei leidu vastust
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia,
Psühhoanalüütiline lähenemine on kaheosapoole keskne. Celso ja Carter (1985): nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes osalejatel üksteise suhtes on, ning viise, mil neid väljendatakse. Nõustamissuhe on kahe osapoole vaheline suhtlus, mida rakendatakse kindlaks eesmärgiks. Kontekst (nõustamisushe), milles eesmärki ellu viiakse. Olulised on ka hoiakud, mida mõlemad pooled kaasa toovad. Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist suhe ja tehnikad. Tehnikad ehk nõustamisoskused. Erinevad koolkonnad nõustamissuhtest: Humanistlik teraapa (nn kliendikeskne) teatud liiki suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks. Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt). Käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutatavate tehnikate järele. Ükski koolkond ei arva, et nõustamissuhe ei oleks oluline
sh elektrooniliselt tööturu, järgnev arutelu rühmas eelarvamused. erialade ja õppimisvõimaluste kohta Juhendiga tutvumine Positiivne mõtlemine ja leiab iseseisvalt informatsiooni, Rühmatöö suhtlemisoskuste sh elektrooniliselt praktika- ja arendamine. töökohtade kohta koostab juhendi alusel Tööalane karjäär ja selle
) 5) Juhedaja oskused protsessi juhtida. Kuna õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks, algab meetodi valimine õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest. Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid
Avameelselt ja ausalt arutatakse läbi erimeelsuste põhjused, vastastikku antakse võimalus avaldada oma seisukohti ja kuulatakse ära teise poole arvamused. Antud strateegiat võib nimetada ka vastastamiseks. Konfliktide õhutamine Inimkond on tegelnud konfliktide lahendamisega aastasadu, võibolla aastatuhandeid, kuid konfliktide õhutamise idee on uus. Seetõttu on vähe vastavaid tehnikaid ja osa neist on üsna uudsed. Konfliktide õhutamise võtted ehk stimuleerimise tehnikad: Organisatsioonikultuuri muutmise teel edastatakse alluvatele teade, et antud konflikt on seaduspärane. Neil palutakse teha uuendusettepanekuid, avaldada oma eriarvamusi ja demonstreerida originaalset mõtlemist, mis saab hüvitatud edutamise, palgatõusu või mõne muu positiivse kinnistuse teel. Meetod arendab alluvate võistluslikkust. Suhtlemise teel kasutatakse näiteks teadlikke kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada
juhtumit lõpetada? Kas mul on probleeme kui juhtum lõpeb? Kas mul mõnda klienti rohkem vaja , kui neil mind? Kas innustan kliente tegema seda, mida ise suudavad teha? Kas hoian nõustamis protsessi müstilisena, et hoida võimu enda käes? · Teadmatus vastuülekande mõjust · Väärtuste, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine · Tehnikate kasutamise valik kas tehnikad lihtsustavad nõustaja tööd või valid need, mis aitavad kliendil eesmärkideni jõuda? · Nõustamise seansside arv - r · Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine Forester-Milleri & Davis (1995) 1.Probleemi või dilemma olemus määratle probleem. Probleemiks see, et määratletakse probleem liiga vähese info alusel. Kas eetiline probleem on juriidiline? 2
Arvestustöö, vabavastustega testi vormis · Võlgnevuste likvideerimise võimalus: Järelarvestus · Hindamisviis: Arvestus, õiged vastused vähemalt pooltele küsimustele Teemad · Sissejuhatus ainesse. Kvaliteedi ajalugu. · Tervikliku kvaliteedijuhtimise põhialused - mõisted, põhiprintsiibid, põhifunktsioonid. · Kvaliteedijuhtimise mudelid ja standardid EFQM, ISO 9000, TQM, PDCA, Kano rahulolu mudel. · Kvaliteedijuhtimise vahendid ja tehnikad. · Organisatsiooni kultuur ja meeskonnatöö. · Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus
Töö tegemine Töö tegemise käigus võib avastada nüansse, mille peale muidu ei tule. See variant on kõne all enamasti vaid lihtsamate tööde puhul (nt kelner, koristaja). Töötaja enesearuanded Enamasti kasutatakse päevikuvormi (töötaja paneb kirja, mis täpselt tegi mis kell). Täpne meetod, saame ajakulu piirid. Probleemiks unustamine vahepeal läheb meelest ära kirja panna. Spetsiaalsed tööanalüüsi tehnikad Deduktiivsed meetodid Töö funktsionaalne analüüs meetod, mis tuleneb ametinimetuste kataloogist. On koostatud ametinimetuste loend, kus kõik nimetused on ära kodeeritud (9-kohaline kood). Koodi järjekorranumbrid tähistavad teatud tunnust. 3 esimest kohta: tööstuse tüüp. 3 keskmist: milline on antud ametikohal kontakt (?). 3 viimast: töönimetus tähestikulisel alusel sama tegevusala grupis.
tunneb end halvasti Ega ma kooliarst ole! V-L ja V-L (vanem-laps) mõlemad suhlevad üksteisega ülalt alla, tähendab tavaliselt võistlussituatsiooni nt Miks sa oled nii rumal? Ise oled loll! T-T ja L-V niimoodi püütakse probleemide eest põgeneda. L-V ja T-T üks otsib abi, toetust või tunnustust, kuid põrkub hoopis asjalikule ja probleeme käsitlevate T-T tasandi suhtlemisele nt Vaata kui ilusa särgi ma täna ostsin! Päris normaalne särk. Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad (tähelepanelik kuulamine; ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad (teadlik ignoreerimine; küsimuste esitamine; argumenteerimine) BAASHOIAKUD ENDASSE: Sallivus, enesearmastus=tolerantsus, eneseusaldus. MAAILMAPILDID: See kuidas me enesesse suhtume, määrab suuresti ära meie tundeid ja käitumise. KOGNITIIVNE TRIAAD: suhtumine endasse, ümbritsevasse ja oma tulevikku. M + T + ,,Terve" positsioon
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .....
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
kasutajajuhtudega. Nõuete spetsifikatsiooni dokument ehk nõuete kogumik (System Requirements Specification) o See on põhimõtteliselt ainuke dokument, mida kasutatakse agiilse tarkvarasüsteemi puhul o See on vajalik selleks, et oleks hiljem võimalik kontrollida süsteemi nõudeid Eksamil on oluline nõuete analüüsi protsessi kohta teada: o o See on iteratiivne Nõuete valideerimise tehnikad o Eksamil võib olla küsimus: Millised on nõuete valideerimise tehnikad? o Nõuete läbivaatused o Prototüüpimine o Nõuete valideerimine testnõuete kaudu Prototüüpimise plussid o Lahendus mõeldakse detailselt läbi o Lõppkasutaja saab „proovida“ funktsionaalsust enne realisatsiooni o Tellija ja täitjal ühine nägemus lõpptulemusest
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
Asjale vaatamine kõikide asjaosaliste silmade läbi - Faasivahetuse meetod Ideede genereerimine ja kritiseerimine poolte vahetusega Ajajuhtimine Ajajuhtimise etapid !.� Eesmärgi püstitamine !.� Olukorra analüüs !.� Ajaplaani koostamine !.� Aja efektiivne kasutamine Eesmärgi püstitamine .� Edukad inimesed teavad mida nad saavutada tahavad .� Perekond .� Töö .� Raha .� Isiklik areng .� Tervis .� Hobid .� Ühiskondlik tegevus .� Vaimne areng Ajajuhtimise tehnikad 1 !.� Organiseeri - korralda kõik ära, plaan !.� Võitle - delegeeri, isoleeri, lahenda !.� Eesmärgista – liikumine lõpppunktist lähtudes !.� ABC tehnika – sea prioriteedid paika !.� Võluväe tehnika- kasuta õigeid abivahendeid (äratuskell) Ajajuhtimise tehnikad 2 !.� 101 lähenemine – õpi selgeks kõik asjaga seonduv !.� Vooluga kaasa – kasuta loovust ja ümbruskonda !.� Taastumine – hirmudest vabanemine, tegelemine piirangutega • Stephen R. Covey
AKtiivne Kaasamine N?ustamise protsess ja ?lesehitus 19 seotud muutuste d?naamikaga, kontseptuaalsete raamistikega (career craftehk karj??ri meisterdamine), n?ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
VALIKUMEETODID · Vestlused, intervjuud (mittestruktureeritud, struktureeritud, situatiivsed, käitumist kirjeldavad) Laine Simson, Ph.D 11 Personalijuhtimine 2013 · Analüütilised testid (kognitiivse võimekuse testid (üldised või spetsiifilised), taju- ja motoorikatestid, isiksusetestid, huvidetestid) · katsetöö, rollimängud, ametitestid · käitumise hindamise tehnikad, situatsioonimängud · eluloolised andmed · soovitused · grafoloogia, astroloogia · enesehinnang · teiste hinnangud · mitmemeetodi hindamiskeskused PRAGMAATILISED OTSUSED VALIKUMEETODITE KASUTAMISEL Valikukriteeriumid (ametinõuded ja hindamismeetodi karakteristikud) Meetodi sobivus ja vastuvõetavus (kandidaatide suhtumine) Valikumeeskonna võimekus Administratiivsed ja ajafaktorid Korrektsus ja valiidsus Maksumus
otsused sisuliselt elimineeritakse. o Otsustamine konsensuse põhimõttel 169. Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 170. Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 6. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? 171. Nominaalse grupi tehnika 172. ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. 173. Delfitehnika 174. Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. 175. Ajurünnak 176. Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. 177
seatakse esimesele kohale. Kliendi sotsiaalse elu jaoks olulisemad käitumisviisid peaksid saama selge eelistuse ja sekkumise tegevussammud on järgmised: · Mediaatorite leidmine ja hindamine (toetav isik muutumise protsessis, nt pereliige, sober jmt) · Parima sekkumiskoha valimine · Algseisundi andmete kontrollimine ja analüüsimine · Oluliste vallandavate sündmuste ja tagajärgede määratlemine · Lõpp- ja vahe-eesmärgid · Plaan ja kasutatavad tehnikad · Kinnitajate valimine · Andmete kogumine ja edu kontrollimine ning sellele vastav tegevuse muutmine Käitumuslikke tehnikaid saab kasutada ka grupitöös, nt alkohoolikud, õigusrikkujad, koolist väljalangejad jt. Käitumuslikke tehnikaid saab kasutada ka hooldekodutöös, nt märgimajanduse tehnika rakendamine, kus asutuse töötajad lepivad kokku kinnitamist vajavate käitumisviiside
· teave - andmed on suur rikkus, mida väärtustab nende kasutamine · Varad koosta lühike, kuid üksikasjalik loetelu varadest, mis lõpptulemuse seisukohalt olulised Lahendusteisendite väljatoomine Lahendusteede väljatoomine tähendab probleemi eri lahenduste sõnastamist. Pannakse kirja probleemi lahendamisega seotud olulised tegurid, näitajad, analüüsid ja muu vajalik. Alternatiivide väljatöötamine Erinevad tehnikad: Individuaalse või grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikad Valiku tegemine Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine. Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine Lahendusteede puhul oluline nende vastavus ja mõju organisatsiooni eesmärkidele. Otsuste õige ajastamine ning otsustaja otsustamiskalduvus Otsuste elluviimine Algab uus tegevuste ahel, mis võib hõlmata erinevaid juhtimistegevusi.
(7) Süütunne ja ängistus ei ole enese superego eitamise ainukesed tagajärjed, vaid tulenevad sageli võrdselt nii ebaõnnestunud katsetest ära kasutada oma kaasasündinud loomingulist potentsiaali kui ka läbikukkunud püüetest luua mõtestatud elustiili. (8) Idenditeet on muutlik ja samas ka stabiilne läbi inimese elu, vaatamata nõudmistele ja pidevatele üritustel taasühendada ja lepitada enese vastandlikud kalduvused ja erinevad vajadused. Enda töös olen ma välja arendanud kunstiteraapia humanistliku käsitluse kui üldise raamistiku, mis võimaldab ühildada uusi teoreetilisi mudeleid, eesmärgiga avardada ja süvendada sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vastastikust mõju. Selline lähenemine põhineb kolmel eeldusel: Esiteks, humanistlikud terapeudid ei vaatle klienti vaimselt haigena vaid pigem inimesena, kes on kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © mis on siis arstlik psühhoanalüüsis, inimlik humanismis ja asjalik kognitiiv- käitumisteraapias. Humanistliku põhikoega eklektiline nõustamisteoreetik Gerald Corey (1991) aga on koostanud üheksa üksikasjalikku tabelit iga tema meelest olulise teraapia- ja nõustamise suuna kohta, milles ta esitab nende alusfilosoofiad, võtmemõisted, teraapia eesmärgid, olulisemad tehnikad, terapeutilise suhte iseloomustuse, rakendamise soovitused, tulemused, tähtsuse ning tähtsamad tegijad. Meil Eestis seni vahest tuttavaim inimese kui iseloomujoonte (psüühiliste omaduste või faktorite) kogumi teooria on kogunud hulgaliselt andmeid, millised jooned millistega tavaliselt koos esinevad ning loonud rohkesti teste nende mõõtmiseks. Isiksuse põhjuslikku seletust ta aga ei paku, seega jääb arusaamatuks ka, miks inimesel mõnikord häireid on.
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45
sinule lähetatud sõnumist. KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA: • vaata rääkijale otsa; • ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist (kehakeel); • mõtle läbi, mida ta rääkis; • mõtle läbi räägitu taust; • lase rääkijal kõne lõpetada; • oota oma kommentaaride ja järeldustega seni, kuni teine on oma kõne lõpetanud; • pane tähele, kuidas rääkija ennast väljendab – milline on ta hääletoon, näoilme, žestid ja kehakeel. Aktiivse kuulamise tehnikad a) Sisu ümberformuleerimine Sa kordad oma sõnadega üle vestluspartneri poolt sulle öeldu, see tähendab, sa suunad sõnu- mi selle saatjale tagasi, et kontrollida, kas sa oled öeldust õigesti aru saanud. NÄITEKS: “Kas sa mõtled, et…?” “Ma saan aru, mida sa silmas pead. Kas sa arvad, et…?” “Niisiis, sa arvad, et…?” Selline ümberformuleerimine sunnib sind kuulama, mida teine inimene tegelikult ütleb ja mida ta mõtleb
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15 päeva enne akadeemlises kalendris määratud tähtaaega. Vajadusel antakse kava tagasi paranduste tegemiseks
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
