Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Virtuaalne suhtlemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Loksa Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Virtuaalne   suhtlemine  
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                                                                                   Kendra Kari 
                                                                                                                                                 9.a 
 
 
 
                                                                  Loksa 2015 
   1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii 
kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, 
mis aastal 1981 oli 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 
aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Kui arvutid muutusid 
võimsamaks  leiutati  neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega 
leiutati arvutivõrk . Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti 
ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, 
kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks 
keskarvuti, mille küljes olid terminalid , mis polnud ise arvutid , vaid lihtsalt  masinad  , 
mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. 
Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme 
arvutivõrk, ehk  internet  , millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle 
maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni 
saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade  saatmine  elektroonilisel teel, ehk siis e­ mail 
ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur… Elektrooniline suhtlemine 
on analoogne teistele suhtlemisliikidele – näost­näkku suhtlemisel lisandub kehakeel 
ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon 
edasi kirjapildis  ­ väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe 
on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse 
karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam 
ja aega nõudvam lugeda. Kui aga  tahad  kirja rõhutada, et kirja saaja selle kohe läbi 
loeks, võid kirjale lisada märgi Importance: High ehk oluline – lisatakse kiiret vastest 
vajavatele meilidele. Oluline teema kirjutada  meili  pealkirjaks. Olenevalt sellest, 
millisel aadressiväljal on saaja nimi, sõltub asjaolu, kas temalt oodatakse vastust ,või 
teda lihtsalt teavitatakse. Seega tasub kirja  kirjutamisel  vaadata,  millisele  väljale saaja 
või saajate meiliaadressid on märgitud ja kirja saajana pöörata tähelepanu, millisel 
väljal on Sinu nimi. • TO – on saaja(d) ehk adressaat, kellele meil on suunatud. • CC 
( Carbon  Copy ) ­ meili koopia saaja. Edastatud teabe saamiseks, sest see ei nõua 
otseselt vastust. • BBC ( Blind  Carbon Copy) – salakoopia saaja, kes saab meili 
teadmiseks.(To ega CC ei tea ,et ka BBC­le on kiri saadetud) Proovi kirjale vastata 
esimesel võimalusel, vaikimine võrdub samaga, kui me näost­näkku suhtlemisel 
pöördume inimese poole ja ta meist välja ei tee. Seetõttu on oluline meilidele vastata 
ja suhelda inimesega. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole 
viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju 
ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises 
üldtuntud normidest. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas 
praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja 
levitamisel tekib teatud viisakusnorm. Inimestega on vaja suhelda, minu arust on väga 
hea, et on loodud internet ja veebiportaalid, kus on võimalik sõnumeid vahetada. 
Internetisuhtlus on muutnud inimeste sotsiaalset käitumist, mis peegeldub eriti 
anonüümsete kommentaaride kaudu. Internet võimaldab inimestel anonüümselt 
kommenteerida foorumites, uudistelõikudes ning ka mujal sotsiaalmeedias. 
Anonüümne  kommenteerimine on kujunenud internetis justkui virtuaalseks 
hukkamiseks, kus inimene sõimab anonüümselt avaliku elu staare, poliitikuid ning 
muid  kuulsaid  inimesi. Ilmselt tuleneb virtuaalne sõimamine kadedusest teatud 
avaliku elu kuulsuste vastu või lihtsalt ei tunnetata enam suhtlusnormide​
  piire  , kuna 
ei pea vastutama oma ütluste eest ning keegi ka ei tea kommenteerija nime. Mina pole 
kunagi anonüümselt kedagi solvanud või tekitanud kellegile halba tunnet. Minu arust 
on see labane, seda teevad inimesed, kellel pole midagi targemat teha ja nad on teiste 
peale kadedad. Inimesed peaksid panema ennast teiste olukorda, mõtlema mida nad 
tunnevad  ning võibolla siis nad mõistaksid, mida nad teistele teinud on. Kõik inimesed 
peavad ise otsustama, mida nad internetis teevad ja kuidas nad teistega suhtlevad.
 

Virtuaalne suhtlemine #1 Virtuaalne suhtlemine #2 Virtuaalne suhtlemine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raamatuk0i Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Virtuaalse suhtlemise kultuur

töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e- mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur... Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele ­ näost-näkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon edasi kirjapildis ­ väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam ja aega nõudvam lugeda.

Kirjandus
thumbnail
10
doc

Arvuti ajalugu

Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid...................................................................

Informaatika
thumbnail
9
doc

Arvuti ajalugu

1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle a

Informaatika
thumbnail
7
doc

Arvuti ajalugu

Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues ma

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Arvutite ajaloost

Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis sed

Arvutiõpetus
thumbnail
33
doc

Kuvariga töötamise ohud

KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU

Arvutiõpetus
thumbnail
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................

Turundus
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun