Loksa Gümnaasium
Virtuaalne suhtlemine
Referaat
Kendra Kari
9.a
Loksa 2015
1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii
kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult,
mis aastal 1981 oli 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10
aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Kui arvutid muutusid
võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega
leiutati arvutivõrk . Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti
ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga,
kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks
keskarvuti, mille küljes olid terminalid , mis polnud ise arvutid , vaid lihtsalt masinad ,
mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale.
Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme
arvutivõrk, ehk internet , millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle
maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni
saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e mail
ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur… Elektrooniline suhtlemine
on analoogne teistele suhtlemisliikidele – näostnäkku suhtlemisel lisandub kehakeel
ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon
edasi kirjapildis väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe
on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse
karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam
ja aega nõudvam lugeda. Kui aga tahad kirja rõhutada, et kirja saaja selle kohe läbi
loeks, võid kirjale lisada märgi Importance: High ehk oluline – lisatakse kiiret vastest
vajavatele meilidele. Oluline teema kirjutada meili pealkirjaks. Olenevalt sellest,
millisel aadressiväljal on saaja nimi, sõltub asjaolu, kas temalt oodatakse vastust ,või
teda lihtsalt teavitatakse. Seega tasub kirja kirjutamisel vaadata, millisele väljale saaja
või saajate meiliaadressid on märgitud ja kirja saajana pöörata tähelepanu, millisel
väljal on Sinu nimi. • TO – on saaja(d) ehk adressaat, kellele meil on suunatud. • CC
( Carbon Copy ) meili koopia saaja. Edastatud teabe saamiseks, sest see ei nõua
otseselt vastust. • BBC ( Blind Carbon Copy) – salakoopia saaja, kes saab meili
teadmiseks.(To ega CC ei tea ,et ka BBCle on kiri saadetud) Proovi kirjale vastata
esimesel võimalusel, vaikimine võrdub samaga, kui me näostnäkku suhtlemisel
pöördume inimese poole ja ta meist välja ei tee. Seetõttu on oluline meilidele vastata
ja suhelda inimesega. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole
viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju
ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises
üldtuntud normidest. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas
praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja
levitamisel tekib teatud viisakusnorm. Inimestega on vaja suhelda, minu arust on väga
hea, et on loodud internet ja veebiportaalid, kus on võimalik sõnumeid vahetada.
Internetisuhtlus on muutnud inimeste sotsiaalset käitumist, mis peegeldub eriti
anonüümsete kommentaaride kaudu. Internet võimaldab inimestel anonüümselt
kommenteerida foorumites, uudistelõikudes ning ka mujal sotsiaalmeedias.
Anonüümne kommenteerimine on kujunenud internetis justkui virtuaalseks
hukkamiseks, kus inimene sõimab anonüümselt avaliku elu staare, poliitikuid ning
muid kuulsaid inimesi. Ilmselt tuleneb virtuaalne sõimamine kadedusest teatud
avaliku elu kuulsuste vastu või lihtsalt ei tunnetata enam suhtlusnormide
piire , kuna
ei pea vastutama oma ütluste eest ning keegi ka ei tea kommenteerija nime. Mina pole
kunagi anonüümselt kedagi solvanud või tekitanud kellegile halba tunnet. Minu arust
on see labane, seda teevad inimesed, kellel pole midagi targemat teha ja nad on teiste
peale kadedad. Inimesed peaksid panema ennast teiste olukorda, mõtlema mida nad
tunnevad ning võibolla siis nad mõistaksid, mida nad teistele teinud on. Kõik inimesed
peavad ise otsustama, mida nad internetis teevad ja kuidas nad teistega suhtlevad.
töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale. Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet, millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e- mail ja sellega seoses tekkis ka virtuaalse suhtlemise kultuur... Elektrooniline suhtlemine on analoogne teistele suhtlemisliikidele näost-näkku suhtlemisel lisandub kehakeel ja hääl, telefonisuhtlusel hääl. Elektroonilise suhtluse puhul antakse informatsioon edasi kirjapildis väljendite valik, ülesehitus, kirjavahemärgid ja emotikonid. Vahe on ka suurtel ja väikestel tähtedel. Ainult trükitähtedega kirjutamist võrdsustatakse karjumisega. Ainult väikseid tähti,eriti kirja ilma kirjavahemärkideta on ebamugavam ja aega nõudvam lugeda.
Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid...................................................................
1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle a
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues ma
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis sed
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU
.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid