Virmalised (0)

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

Kosmiline kiirgus ja virmalised

tekkemehhanismist. Üheks hüpoteesiks on mustade aukude ümber tohutu kiirusega tiirleva plasma magnetvälja elektromagnetilised lööklained, mis pärast sündmuste horisondist eemale levimist kiirendavad prootoneid ja raskemaid tuumi suurte energiateni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (kosmilise kiirguse) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level

Füüsika

16

doc

Virmalised

valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. ­ C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.

Hüdrometeoroloogia

7

doc

Referaat virmalistest

segu), ja lõpuks viimasena puhas sinine värv. (2) Virmalisi seostatakse solaartuultega/tormidega, mis on pidev ioonide vool Päikesest välja. Maa magnetväli püüab need osakesed, paljud liiguvad pooluste suunas, kus nad kiirenduvad maapinna suunas. Kokkupõrked selliste ioonide ja atmosfääriaatomite ja molekulidega tekitavad energiavoolusid, mis tekitavad virmalisi, mis avalduvad ringikujuliselt pooluste ümber. Virmalised avalduvad rohkem ja eredamalt intensiivse solaartsükli ajal. (2) 1. 2VIRMALISED Virmalisteks nimetatakse atmosfääri kõrgemates kihtides esinevat optilist nähtust, mis tekib, kui Päikeselt tulevad laetud osakesed (nn päikesetuul) kohtuvad Maa magnetväljaga. Magnetväli kiirendab elektrone, mis liiguvad maakera põhja- ja lõunapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed põrkavad kokku atmosfääris olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik

Füüsika

5

doc

Virmalised

Karin Torim 7.B Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid

Loodusõpetus

44

docx

Optilised nähtused atmosfääris

värvilist, siis kas valguse murdumisega veepiiskades või jääkristallides või näiteks difraktsiooniga imeväikestes udupiiskades. (Kuusk 2005) Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R. Veskimäe raamatust Universum valguses ja vihmas A. Kuusk artiklit Optikanähtused taevas. Pikemalt peatusime sellistel atmosfääri optilistel nähtustel nagu varjud, peegeldused, pühasära, miraaž, vikerkaar, tarad ja glooria, halod, helkivad ööpilved ja virmalised. Peale nende on veel terve hulk nähtusi nagu näiteks päikesekoerad, roheline kiir, sinine kuu, Tyndalli efekt jpm millel me pikemalt ei peatu. MIRAAŽID Miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte. Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal ja enamasti on kujutis moonutatud. (Kamenik, 2011) Näiteks võivad muutuda nähtavaks silmapiiri taga olevad

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

Kommentaarid (0)