50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pillemai1
Õppematerjali autor
VIRGINIA HENDERSON VIRGINIA A. HENDERSON Sündis 30. nov 1897 Kansas Citys Kaheksalapselisse perekonda sündis ta viiendana Lapsepõlve veetis Virginias Teda nimetatakse kaasaegse õenduse legendiks Oli mõjukas meditsiiniõde, teadlane, teoreetik ja kirjanik Suri 1996. aastal olles 98 aastane HARIDUS JA TÖÖ 1918. aastal astus Virginia Army School of Nursing, mis asus Washingtonis ning lõpetas 1921. aastal 1924. aastal alustas tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana 1931. aastal sai Henderson Columbia Ülikooli Õpetajate Kolledžist bakalaurusekraadi ning 1934. aastal magistrikraadi Samas koolis oli Virginia aastatel 1934-1948 õpetaja 1953. aastal võttis vastu koha Yale Ülikooli õenduse osakonna poolt rahastatud uuringu teadurina
tegevused, millega patsient saaks hakkama kui tal oleksid selle jaoks vastavad teadmised, jõud või tahe. HENDERSONI ÕENDUSTEOORIA Eeldused • 1. Keha ja vaim on lahutamatud. • 2. Patsient tahab terveks saada. • 3. Õde hoolitseb patsiendi eest seni, kuni patsient suudab seda teha iseseisvalt. • 4. Õde tahab teenida ja on valmis teenima patsienti, päeval ja öösel pühendama ennast patsiendi heaolu saavutamiseks. • The Virginia Hendersoni vajadused see on teooria või Virginia mudel, mis määratleb õendusabi praktika. Selle Henders eesmärk on suurendada patsiendi taaskasutamise oni 14 sõltumatust, et kiirendada tema paranemist haiglas viibimise ajal. mudelit • Virginia Hendersoni mudel rõhutab põhilisi inimeste vajadusi kui õendusabi keskmes • Eesmärk on aidata patsiendi
Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa
Triin Kaaver ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2016 Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab
Teooriate ja kontseptsioonide teaduslik arendamine on toetatud uuringutega ja 4 õenduspraktikaga. See on selliste teadmiste hulk /keha, mis kasvab välja puutüvest. See artikkel toob esile ainult mõne juhtiva teoreetiku seisukohti. Iga mudel või teoreetik omab oma definitsiooni mõistetele ja oma sõnavara, mida toetavad õendusuuringud ja õenduspraktika. Vastastikuse mõjutamise mudel Hildegard Peplau ja Virginia Henderson on vastastikuse mõjutamise teooria juhtivad teoreetikud, kes on pannud aluse tulevastele õendusteooriatele. Interaktiivne mudel rõhutab õe ja patsiendi suhetes vastastikuse mõjutamise olulisust. See fokusseerib inimestevahelise vastastikuse suhtlemise kõik probleemid ja pakub optimaalse sotsialiseerimise edendamise tehnikaid (Fawcett, 1984:16). Benolieli järgi näeb vastastikuse mõjutamise mudel inimesi olenditena, kes
mõisted. Nendeks mõisteteks on keskkond, tervis, õendus ja inimene. Välja on toodud omavahelised sarnasused ja erinevused. Eksamitöö kirjutamiseks valisin Jean Watsoni, Virgina Hendersoni, Hildegard Elizabeth Peplau ja neljandaks Florence Nightingalei. Töö teises osas on kirjutatud õe rollist tervishoiusüsteemis ning mille eest vastutab õde enda töös. 2. ÕENDUSTEOREETIKUTE ÕENDUSE KESKSED MÕISTED 2.1. Keskkond Üks laiemaid mõisteid õenduse aluses on keskkond. Henderson ja Nightingale käsitlevad enda teoorias seda kui füüsilist keskkonda. Üks peamiseid komponente on see, et keskkond peab olema pidavas muutumises. Sedasi saame enda kui ka teiste vigastuste riski hajutada. See on oluline kuna keskkond mängib patsiendi ravimises suurt rolli ning kujundab tervenemise protsessi[CITATION 1906 \l 1033]. Nightingale teooriast on keskkonna põhiliseks osaks aga kogukond. Tema teooria kohaselt on tervisliku seisundi mõjutaks ümber olevad inimesed
eksistensi pärast. Selle teooria järgi on väga tähtis sõnum minu meelest ütlus: „Hoolivus on inimsuse tuum“(Madeleine Leninger) Hildegard E. Peplau,kes on väga palju teinud just psühhiaatrias,viitab sellele,et patsiendi emotsionaalne seisund on ülioluline. See omab väga suurt tähtsust üldisel heaolul. Sama räägivad ka teised teoreetikud, näiteks Callista Roy, kes ütleb, et inimene on bio-psühho- sotsiaalne olendja ainult kõik kolm kokku moodustavad inimese tervikuna. Virginia A. Henderson ütleb, et inimene koosneb bioloogilistest, vaimsetest, psühholoogilistes ja sotsiaalsetest komponentidest ning inimesel on 14 põhivajadust, mille hulka kuuluvad näiteks: söömine ja joomine, liikumine ja hea kehaasendi saavutamine, magamine ja puhkamine jt. Kokkuvõttes võib öelda,et inimene on indiviid oma vaimsetega ,sotsiaalsetega,füüsilistega ja kultursetega vajadustega ning patsiendi käsitledes õde peab lähtuda nendest vajadustest. Tervis
Õendustöö peamiseks ülesandeks on luua soodsad olmesuhted patsiendi enese parandavate jõudude aktiveerimiseks. (Nightingale, 1869) · Henderson'i seisukohalt on õendus kõik need toimingud, mida patsient teeks ise, kui tal oleks selleks jõudu, tahet ja oskusi. Patsient tuleks võimalikult kiiresti muuta abistajast sõltumatuks. (Henderson, 1966) Orem on arendanud enesehoolduse ideed õendustöös kaugemale kui Henderson ja teised õendusteoreetikud. Ta jaotab enesehoolduse teooria kolmeks osaks: · Enesehoolduse defitsiidi osateooria · Enesehoolduse osateooria · Õendussüsteemide osateooria Enesehoolduse defitsiidi osateooria Indiviidi tervislik seisund võib seada piiranguid enesehooldusele. Sellisel juhul saab õde osutada vajalikku hooldust või suurendada patsiendi enesehooldusvõimet. Enesehoolduse osateooria põhimõisted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid