........lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi
hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud.Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm" Villem Reiman (9. märts (vana kalendri järgi 25. veebruar) 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai (12. mai) 1917 Kolga-Jaanis) oli eesti vaimulik (kirikuõpetaja) ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1883
Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee, töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes üllatuslikult karskusliikumise liidriks, tõrjus kõrvale Aadu Grensteini. Oli Postimehe
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga.
ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud. Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast Eestis saab tuletada veelgi perioode. Ajakirjanduse hälliperioodiks nimetatakse aega, kui tehti esimeste eestikeelsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
