Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viljastumise küsimused ning vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse ontogenees?
  • Millised on viljastumise vormid?
  • Mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine?
  • Millised organid tekivad lootelehtedest?
  • Kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng?
  • Mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm?
  • Mis on partenogenees?

Lõik failist

Kordamisküsimused 11 - V

  • mida nimetatakse ontogenees ?
    Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani.
  • millised on viljastumise vormid?
    Kehasisene ja kehaväline viljastumine .
  • mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused?
    KEHASISENE
    KEHAVÄLINE
    Imetajad, linnud , roomajad , putukad
    Kahepaiksed, ainuõõssed, kalad
    Enamasti maismaal, võib ka vees
    Paljunemine peab toimuma vees
    Vähe gameete
    Suur gameetide arv
    Järglased suured
    Järglased väga väikesed
    Järglaste hukkumise arv väiksem
    Järglaste hukkumise arv suur
  • kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid
    Moorula e. Kobarloode – moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas .Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist.
    Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise
  • Viljastumise küsimused ning vastused #1 Viljastumise küsimused ning vastused #2 Viljastumise küsimused ning vastused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 90 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merike King Õppematerjali autor
    Materjalis on vastused küsimustele
    1.mida nimetatakse ontogenees?
    2.millised on viljastumise vormid?
    3.mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused?
    4.kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid
    5.milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus?
    6.millised organid tekivad lootelehtedest? Loetle
    7.kirjelda inimese loote arengut (õpikus oleva tabeli alusel, kirjeldades tähtsamaid muutusi arengus elunädalate järgi)
    8.kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume
    9.mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm?
    10.mis on partenogenees?

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Arengubioloogia

    vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid ­ spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale. Hormoonsüstid, hormoonkapslid. Spiraal- takisab embrüo kinnitumist emakaseinale. Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Suguühtejärgsed vahendid: hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale, spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. Embrüogenees- looteline arenemine. Viljastumisjärgselt: 1) Teised seemnerakud ei pääse enam munarakku 2) Kiireneb ainevahetus

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    odt

    ARENGUBIOLOOGIA

    ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    odt

    Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

    VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) ­ toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    docx

    Ontogenees ( bioloogia 11.kl paljunemine)

    BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust ­ partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon l

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Arengubioloogia

    ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    pdf

    Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees

    partenogenees ­ viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon ­ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) ­ munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva.

    Bioloogia
    thumbnail
    1
    doc

    Viljastumine ja areng

    Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed,

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    odt

    Organismide paljunemine ja areng

    Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. tsütokineesiks. 3.Meioosiks nimetatakse raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. haploidseks (seega on organismide sugurakkudes enamasti haploidne kromosoomistik) . Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest lagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku. Üldine käik esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad. Kromosoomid keerduvad kokku, samal ajal tsentrioolide paariv eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas (nende vahele moodustuvad kääviniidid) . Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun