Viljandis sattus kalamees uppumisohtu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Käitumine tulekahju korral

Tallinna Teeninduskool Müüja eriala 011M Eva Reimets Iseseisev töö Käitumine tulekahju korral Tallinn 2007 Tulekahju kiire teatamine - Helista 112 Kiire tulekahjust teavitamine ja õigeaegne jõudmine sündmuskohta säästab inimelusid ja vara. Tulekahjuteate kiire edastus loob tunduvalt suurema kaitstuse lasteasutustele, haiglatele, kaubanduskeskustele, majutusasutustele ja paljudele teistele kõrgendatud riskiastmega hoonetele. Kui põleb auto Raske liiklusõnnetuse või muudel põhjustel süttinud autopõlengu korral helistage kohe hädaabinumbril 112. Ise õnnetuskohast mööduva liiklejana põlevat autot nähes tulge abivajajale oma tulekustutiga appi ning helistage hädaabinumbril 112. Auto põlemist võib põhjustada: · elektrijuhtmestik (on kulunud, ülekoormatud, oskamatult parandatud või täiendatud, kuumeneb üle või tekib lühis); · kütusevoolik (on kulunud, pragunenud, halvas

Ohuõpetus

25

doc

Esmaabi

Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi.

Rahvatervis

3

doc

Ürgne kutse

Buck elas Lõunamaal, kohtunik Milleri juures. Ta nautis elu ­ ta aina puhkas, ujus basseinis ja lõbutses. Kuid ühel päeval läks aedniku abiline Manuel aiast välja ja tõttas kuhugi. Buck, kes käis alati kõikidel kannul läks koos temaga, mitte midagi ette aimates. Nad jõudis raudteejaama, seal pani Manuel Buckile nöörid kaela ümber, Buck ei hakkanud vastu, sest ta usaldas Manueli, kuid kui aedniku abiline andis nööris võõra mehe kätte, hakkas Buck närvitsema. Võõras mees tõmbas näärid pingule, ja pani koera endale selja peale. Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas

Kirjandus

52

doc

Luuletusi lastele ja suurtele

JÄLLE PIMEDUS EI TEA KUI KAUA NING SIIS ADUD, TUNNED MEELT LÄHEDAL KUI OLEKS KEEGI TAJUD TEDA, KUID EI NÄE RAHUTUSE JÄIGAD HAARMED REBIVAD, SU HUKKU VIIVAD SIIS, UDULOORINA ÜKS HETK 6  7 SIND PUUDUTAB JA ANNAB TIIVAD JA JÄLLE TUNNED SA TEMA KAITSVAT LÄHEDUST. AEG AJA VIIB, LUUES UUSI AEGU SA TEDA TUNDMA ÕPID JA PEAAEGU OLEMUSE TABAD NING SIIS SA TEAD – TA SU ILMA TÕI KALAÕNG KALA JÕEST JA KALAMEES KOHTUSID KORD KOHTU SEES KALALE EI MAHTUND HINGE - KALAMEES TALT VÕTNUD ÕNGE “KUIDAS VÕTNUD?” PRÖÖKAS MEES. “SEE ÕNG ON MINU. RAHA EEST TA OSTSIN ÜLEEILE POEST SIIN ON TŠEKK, SA SEDA LOE JA…” KALA JUTU KATKI LÕIKAS MEHELE TA VASTU HÕIKAS : “ÜTLE MEILE, MIS ON SEE?” JA NÄITAS ÕNGE KOHTULE MEES KOSTIS: “SEE, SA RUMAL HING, ON TAVALINE KALAÕNG” VAIKUS VÕTTIS KOHTUS MAAD, KUI KALA ASJA SELGITAS: “NO NÄETE AUSUS, ET SEE MEES PRAEGU TUNNISTAS TE EES,

Laste- ja noortekirjandus

8

docx

S. HENNO "MERERÖÖVLIMÄNG" ;

MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt

Kirjandus

176

pdf

LÕPUTÖÖ "Operatiivkaartide koostamise metoodika"

Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted“. Töö on k

Ühiskond

12

docx

Reisikiri

Gertrud Tamm, 10A Reisikiri 11. juuni õhtul väljus lennuk marsruudil Tallinn-Sydney. Kõik reisijad, kaasaarvatud mina, olid väga ärevil, kuna enamus polnud nii kaugel varem käinud. Sõit möödus sujuvalt - inimesed olid rahulikud ja magasid sügavas unes, oli öö. Vaatamata sellele, et 12. juuni hommik oli suhteliselt tuuline ja lennuk rappus järel pidamatult, ei teinud kaasreisijad sellest välja ja sõitsid häirimatult edasi. Vahemaandumine toimus Indoneesias, kus mina ja ülejäänud Sydneysse sõitjad istusid ümber väikelennuki peale. Lennukit vahetas peale minu vaid 3 reisijat ja lisaks neile oli pardal ka kaks pilooti ning üks stjuardess. Kokku oli meid seitse. Pärast ümberistumist oli aga kõik väga ebatavaline. Lennuk ei rappunud enam ja inimesed istusid hääletult. Nagu vaikus enne tormi… 13 reede oli aga õudusunenägu. Me ärkasid suure paugu ja hirmsa rap

Kirjandus

4

doc

Esmaabi andmine

võivad tekkida südame rütmihäired. Kord voolu all olnul võib süda ka hiljem taas aeg- ajalt rütmist välja minna. Uppumine: rõhutatakse enese ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi.

Ohutustehnika

Meedia

Kommentaarid (0)