100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sirle Kabanen
Õppematerjali autor
tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
Töö lõpus on lisad, millest leiab tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud. Töös on kasutatud kahe erineva autori raamatut, ühte aastaraamatu teksti, ühte ajalehe artiklit ja 13 erinevat internetiallikat. 3 ABJA-PALUOJA Asend ja halduspiirid Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Abja vallas (Lisa 1-2). Ajalooliselt kuulub Abja Halliste kihelkonda. Abja vald asub Viljandimaa edelapoolseimas osas ning hõlmab umbkaudu poole muinaseesti Halliste kihelkonnast. Abja ja Halliste valla vaheliseks administratiiv- ja halduspiiriks on Kariste järve lõunakallas. Pöögle oja, mis suubub Halliste jõkke, on Abja valla põhjapoolseks piiriks. Läänest piirab Abja valda Saarde vald ning idast Karksi vald. Läti Vabariik on Abja valla lõunapiiriks.
või siis hoopiski oma maa rendile anda hoonestusõigusega. Teise gruppi kuuluvad nö. idee omanikud. Need on isikud, kellel on ideid, mida rakendada, kuid kellel puudub selleks sobilik maatükk sobivas asukohas. „Idee“ omanikud on need, kes võivad maad näiteks rentida maaomanikelt või osta sobiva maatüki/kinnistu. 4 Käesolevas töös vaadatakse puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arendust. Puhkemajandus, teisiti öeldes turism tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega. Muidugi ei saa sellega tegeleda kõigis piirkondades, nimelt on puhkemajandusega tegelemiseks vaja ka teatud eeldusi. Näiteks mõjub soodustavalt mere lähedus, klimaatilised tingimused, kultuurilised objektid. Samuti on oluline hea ligipääsetavus jne. Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus
ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest. Töö tulemusena valmis terviklik kolmetasandiline analüüs. Töö koostamiseks on kasutatud erinevaid interneti allikaid nii Eesti keelseid kui ka võõrkeelseid. Tutvusin ka natukene rootsikeelsete allikatega, kuid ebapiisava keele oskuse tõttu ei refereerinud ma töösse ühtegi. 1. LÜHITUTVUSTUS Hiiumaa on suuruselt teine Eesti saar (989 km²), mis on tekkinud meteoriiditabamuse tagajärjel. Hiiumaal on lennuühendus Tallinnaga, kuid talviti pääseb saarele ka mööda jääteed.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused...............................38
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid