50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
joel12345
Õppematerjali autor
Kristel Joost Ketly Kukesman KM219 MAKROMAJANDUSLIKE TEGURITE SIDE PÕLVA MAAKONNA KINNISVARATURUGA Rühmatöö Juhendaja: Tõnu Toompark Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärk on tutvuda Põlva maakonna makromajanduslike teguritega ning välja uurida, milline on nende side maakonna kinnisvaraturu näitajatega. Uuritud info on kokku kogutud ühe majandusaasta lõikes, mis on aastad 2004 - 2021. Info olemasolu korral on aastad lahti jagatud ka kvartaliteks. Töös on makromajanduslike tegurite kirjeldamiseks käsitletud 5 tegurit ning kinnisvaraturuga võrdlemiseks on välja toodud samuti 5 näitajat. Andmed on välja toodud nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite poolt omad hinnangud, põhjendused
keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010
.............................................................................6 2. ARENGU PROGNOOS JA PÕHJENDUS 2019-2021 AASTAKS............................................7 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...........................................................................................8 LISAD..............................................................................................................................................9 Lisa 1. Korteriomandite tehingud Pärnu linn, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018.................9 Lisa 2. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Kesklinna linnaosa perioodil 2016-2018........10 Lisa 3. Korteriomandite tehingud Pärnu linna, Rääma linnaosa perioodil 2016-2018..............11 1.1. Võrdlus piirkonniti Pärnu linn on suuruselt kolmas linn Eestis. Rohkem on Pärnu tuntud, kui kuurord linnana kus käijakse palju just suvitamas. Pärnu linna rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul
Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE..................................................9 3.PROGNOOS........................................................................................................ 17 KASUTATUD MATERJAL.......................................................................................... 20 LISAD........................................................
statistilist näitajat, milles on välja toodud vastavad andmed nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite poolt omad hinnangud, põhjendused ning arutlused kogutud andmete põhjal. Statistika hõlmab tehingute arve, summasid, pindalasid, pinnaühiku keskmisi hindu, pakkumisi, esmaseid kasutusi ja energiaklasse vastavas perioodis. 3 1. RAE VALLA ELAMUTE KINNISVARATURU SEGMENDI KIRJELDAMINE Käesolevas peatükis on kirjeldatud Rae valla elamute ostu-müügiturgu aastate 2008-2020 lõikes, võttes arvesse elamumajad ning suvilad. Peatükis on segmendi kirjeldamiseks käsitletud 7 statistilist näitajat, milles on välja toodud vastavad andmed nii kirjelduse kui ka tabelite või skeemide kujul. Lisaks andmetele on antud ka töö autorite poolt omad hinnangud, põhjendused ning arutlused kogutud andmete põhjal. Kõik andmed on käsitletud aastate lõikes. 1.1
Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JAGUNEMINE MAJANDUSLIKU SUURUSE ALUSEL 2001. JA 2007. AASTAL.....................................................................................7 3.1. LAMBA- JA KITSEKASVATUS EESTIS AASTATEL 2001-2005................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS
LISAD...................................................................................................................................16 Lisa 1. Ühepere elamute põhinäitajate dünaamika Tartus 2008-2011 aastatel................17 Lisa 2. Ühepere elamute põhinäitajate dünaamika Pärnus 2008-2011 aastatel................18 SISSEJUHATUS Töö on pühendatud ühepere elamute turuanalüüsile ja prognoosile Tartu ja Pärnu linnades. Turuanalüüsi koostatakse eesmärgiga anda hinnang kinnisvaraturu olukorra ja lähituleviku kohta. Töö on jagatud kolme peatükki. Esimeses peatükkis antakse valitud sektori toimunud tehingu arvu ülevaade ja keskmise tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastatel kujutatud hindade dünaamika, võrreldakse kaks piirkonda ja antud hinnang muutustele ja nende põhjustele. Teine peatükk haarab käesoleva aastat kus samuti vaadeldakse tehinguhinnad ja võrreldakse kaks piirkonda. Kolmes peatükkis prognoositakse tuleviku
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135 Juuli 687,881 766,62 784,61 944 1 051 August 691,716 719,773 817,32 904 1 023 September 710,825 769,88 825,53 942 1 063 Oktoober 739,074 781,384 812,73 962 1 066 November 774,609 759,973 867,76 968
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid