Viivi Luik lugemisülesanded 1-4 (eksami ülesanded) Variant 1. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

,,Ma olen raamat’’ Viivi Luik ja Hedi Rosma

Variant 1 ,,Ma olen raamat'' Viivi Luik ja Hedi Rosma 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet ,,Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel.''? Sellega tahab Viivi Luik öelda, et kui kirjutada raamatut ei tea kirjanik isegi, kuidas see lõppeb. See on suur üllatus nagu ka elu, sa ei tea kunagi, mis homme juhtub ja kuidas elu lõppeb. Kirjanik laseb teosel end ise kirjutada ja siis vaatab kuhu raamat pöörab ja kuhu välja jõuab. (read 15-27) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. Viivi Luigele valmistab muret, et devalveerunud on sõna ,,kirjanik''. Tema arvates ei tähenda

Eesti keel

15

doc

Viivi luik referaat

Urmas Alendri soololaule. Viis oli täiesti lihtne ja tasane, kuid sõnad lausa raidusid hinge, hakkasin värisema ning nutt tuli kurku. Varsti olid need lauluread peas ja alati nukra meelelu puhul ümisesin ja laususin neid. Ükshetk aga jõudsid nende ridade sõnum minuni ja laulsin neid hoopis teistel puhkudel - laulsin siis kui oli kerge ja malbe olla. Nüüd tean, et selliseid ridu ja mõtteid oskab paberile panna vaid Viivi Luik, kellest on saanud minu vaieldamatu lemmik luuletaja. Need read ongi minuni toonud Luige luule ilu ja võlu: Tahaksin pihlapuu rüppe, Okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, Puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, Nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju Lõkendav sügise puu! Sinule laulan ja sina saad aru, Oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru Toetan su tüvele pea. ,,Võta mind lehtede varju"

Kirjandus

18

doc

KORDAMISEKS: kirjandus

Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? - Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? - Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? 20. Analüüsige aja ja ruumi kirjeldamist Oskar Lutsu "Kevades" ning võrrelge seda näiteks Viivi Luige "Seitsmenda rahukevadega". Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi Te leiate? 21. Mida mõistetakse sündmustiku(, ) all? Kuidas sündumustik ja kirjandusteose aega omavahel suhestuvad? - Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline

Kirjandus

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

Traditsiooniline laad. Tähtis lastekirjandus. Ain Kaalep ­ vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst. Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist). 2 selgemalt teenäitajat: Jaan Kross (eksperimentaalsed võtteid, vabavärssi, nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3. Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (1923­1966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate algupoolel. Looming, mis ei tahtnud sulanduda sulaaja pilti (formaadist väljas ja tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib

Kirjandus

25

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

See küll kehtis rohkem baltisakslaste kohta. Romaan lõpeb Saksa vägede sissemarsiga 1941. aastal. Meeldejääv koht raamatust: ,,Keegi ei kuule meid praegu, ei siin ega seal, ei läänes ega idas, ei põhjas ega lõunas. Keegi ei kuule meid, sest maailm on sündmusi täis, millel elu ja surma tähendus teistele enestele. Meil ei ole midagi muud teha kui ainult oodata, kuni aeg niivõrd muutub, et meidki jälle mäletatakse, meiegi häält kuuldakse..." Viivi Luik "Seitsmes Rahukevad" Tegevus algab 1950. aasta sügisel ning lõpeb järgmise aasta kevadel. Selleks ajaks on sõda lõppenud, kuid järelmõjud kestavad siiani. Teos tugineb Viivi Luige mälestustel, kui ta oli umbes 4-5-aastane tüdrukutirts ning ta elas Viljandimaal. Tüdruk jutustab sõjajärgse maaelu viletsusest, metsavendadest, kolhoosielu absurdsusest. 1949. aasta märtsiküüditamisest polnud veel kuigi palju möödas. Teoses on kuulda eri keeli

Kirjandus

32

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Üksiknäiteid, üldistada ei saa. Rummo ja Kaplinski on need näited. Iseloomulik see, et toimub midagi sellist, mis juhtus paguluses, kus koos modernistliku uuendisega paralleelselt tuleb sisse luulesse laulutekst. Piir laulu- ja luulekteksti vahel hägustub. Luules eksperimentaalsuses suurenemine. Luule puhul eksistentsialism. Anglosaksi modernism hakkab põhihoovust suunama. See hakkab tulema autorite kaudu: 1962 Rummo, E. Vetemaa, Mats Traat. 1963 Aleksander Suuman jt 1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt 4  1966 J. Tuulik 1968 A. Ehin Kassetifenomen värvikas, debüüdid värvikad. Ei tähtsustaks üle neid raamatuid. Tüüpiline see, et hoovõtud on pikemad ja isiklikel põhjustel pikemad. Tekib arvestamine tsensuuriga. Pole tark pööraselt alustada. Kaplinski puhul võinuks panna radikaalsema kogu

Eesti kirjanduse ajalugu II

19

doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta ­ tsiteerimine. Siis veel selline segamine: argielu (kaktuse kastmine) seguneb teaduslikkusega (ladinakeelsed nimetused). Ka see on ,,võõras" sõna, mida kasutatakse, üks variant intertekstuaalsusest. Postmodernsete võtete hulka kuulub ka loetelu. Antud tekstis on teatav klaustrofoobia. Öös on asju on tegelikult rida Heiti Talviku luuletusest. Ehk jälle võõras sõna. (,,Öös on asju, mida tark ei puutu.") See viitab sellele, et maailmas on probleeme, millega ei ole vaja tegeleda, millega tegelemine võib olla ohtlik. Kogu see romaan seda öö irreaalsust ka illustreerib. Undi mõte

Kirjandus

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................

Uurimistöö

Kommentaarid (0)