Viiruste tähtsus. Embüonaalne areng. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Inimese viljastumine

Inimese viljastumine, embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe

Bioloogia

7

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju.

Bioloogia

28

odt

Raseduse kulg, loote areng, sünnitus

Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine............................................................................

Bioloogia

9

doc

Rasedus

....................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Sissejuhatus Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat

Bioloogia

10

docx

Loote areng - referaat

munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Munaraku suurus on ligikaudu 0.1 ­ 0.2 millimeetrit, seemneraku pikkus on umbes 0.06 millimeetrit. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneesi saab liigitada kolmeks etapiks: 1. Viljastumine ehk spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees ehk loote areng 3. Postembrüogenees ehk lootejärgne areng. Rasedus kestab 40 nädalat ehk 280 päeva, mis on jagatud 13-nädalalisteks trimestriteks. Rasedust hakatakse lugema viimase menstruatsiooni esimesest päevast. Seega loetakse naine rasedaks juba enne, kui ta tegelikult rasestub

Inimeseõpetus

9

docx

Paljunemine

Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine)  Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist:

Bioloogia

8

pdf

Paljunemine ja areng

16-18h möödudes pannakse viljastunud munarakud uuele söötmele kasvama kuni 5ks päevaks. Valitakse välja 1-2 korralikult arenenud ambüot ja siirdatakse emakasse. 2. Seemneraku süstimine otse munaraku tsütoplasmasse, jäkub rasedust toetav ravi. Ebaõnnestumistõenäosus on suur. Sügoot- viljastunud munarakk - hakkab kiirelt mitootiliselt jagunema, moodustades loote ehk embrüo (looteareng on embrüogenees) Viljastumisega algab inimorganismi areng, mis kestab 38 nädalat. 1. Viljastumine - n+n=2n ja tekib sügoot 2. Lõigustumine - sügoot jaguneb, kuid ei kasva oluliselt. Algab munajuhas. Hulkraksuse taastamine/ rakkudevahelise kontaktide tekitamine/ tuuma ja tsütoplasmasuhete taastamine Kobarloode - varaseim staadium, tihe ühesuguste rakkude kobar Põisloode - kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb sein ning kus ühes servas asub tihedam rakukobar.

Bioloogia

20

docx

Bioloogia koolieksam 2013

NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide.

Algoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)