Viirushaiguste levik
Pil e-Ri n Kärner
L2E
Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse:
Piisknakkusega - gripp
Toitude ja jookidega – A-hepatiit,
kollatõbi
Haigete loomadega – entsefaliit,
marutaud
Koevedelikega – AIDS, B hepatiit
Gripp
Gripp on tõsine nakkushaigus , mida põhjustavad
põhiliselt gripiviirused A ja B.
Levik: aevastamisel või köhimisel
vabanevate piiskade abil.
Sümptomid: palavik, köha,
väsimus
Tuulerõuged
Tuulerõuged on tuulerõugevi rusest põhjustatud eriti
kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida
enamik põeb lapsepõlves.
Levik: hingamisteede kaudu,
Pi sknakkus
Sümptomid: sügelevad vil id, palavik
Lastehalvatus
Lastehalvatus on nakkuslik vi rushaigus, mis oma
klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena.
Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt
Sümptomid: palavik, halvatus
Mumps
Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineer
EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles. EBV kuulub herpesviiruste hulka. Mononukleoosi põdevate patsientide sümptomid on enamasti gripilaadsed: halb enesetunne, valulik kurk ja kehatemperatuuri tõus. Väga levinud mononukleoosi sümptom on suurenenud lümfisõlmed kaela piirkonnas ning kollakate membraanide teke madlitel. Ravi on suunatud tavaliselt haigusnähtude leevendamisele, kuna viirusvastane ravim puudub. LEETRID Leetrid on väha nakkuslik viirushaigus, mis esineb kogu maailmas ning millesse haigestuvad peamiselt lapsed. Surmajuhtude põhjustajana maailmas on leetrid nakkushaiguste seas kuuendal kohal. Tekitajaks on väga nakkav RNA-viirus, mis on väga vähe püsiv. Väliskeskkonnas hävib ta poole tunniga. Viiruse ainuke kandja on inimene. Ühtaegu on see väga tunlik väiskeskkonna tegurite suhtes. Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest
tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin hea sõbra haiguse mittetundmise tõttu. Selle töö käigus soovin tundma õppida viiruste olemust ja nende tekitatud haiguste tagajärgede tõsidust. Samuti soovin uurida, kui palju teavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilased viirushaiguste kohta ja kui palju on nad nendega kokku puutunud. Uurimistöö koosneb üldistest andmetest viiruste kohta ja nende avastamise loost, nelja viiruse, mis on kõige tavalisemad, kirjeldused ja Tallinna Õismäe Gümnaasiumi õpilaste seas läbi viidud küsitluse analüüs. Ma arvan, et inimesed peavad olema oma tervise suhtes ettevaatlikumad ja seda pidevalt jälgima ning kui tekib mingeid kahtlasi sümptomeid, siis kindlasti arsti poole pöörduma, et neile selgitusi leida. 3 2
Kõikide diagnoositud läkaköha juhtude kohta teavitavad arstid Terviseametit. MUMPS e. PAROTIIT Mumps on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus ja mida iseloomustab üldintoksikatsioon, süljenäärmete kahjustus, harvem esineb teiste näärmete või närvisüsteemi 8 kahjustusi. Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. HAIGUSTEKITAJA: - paramüksoviiruste sugukonda kuuluv RNA-viirus. - Viirus on väliskeskkonnas vähe vastupidav füüsikalistele ja keemilistele teguritele. LEVIMINE: piisknakkus - nakkusallikas mumpsihaige inimene, kes eritab viirusi 1-2 viimast inkubatsioonipäeva ja 6- 9. haiguspäevani ning seda sõltumata kliinilisest vormist (manifestne, varjatud või asümptomaatiline).
Eestis on viimastel aastatel tuberkuloosi haigestumine vähenemistendentsiga, kuid see on siiski kordades suurem kui naaberriikides Soomes ja Rootsis. Samuti on Eestis levinud ravimitele resistentsed tuberkuloosibakterid. B-hepatiit Hepatiit on teisisõnu maksapõletik. B-hepatiiti põhjustab viirus, mis levib eelkõige inimese vere, aga ka teiste kehasekreetide kaudu. B-hepatiidi viirus võib levida kuivanud verega ning silmale nähtamatute verekoguste kaudu. Seetõttu on haiguse levik salakaval - 1/4 kuni 1/3 B- hepatiiti põdevatest inimestest ei tea endal olevat olnud nakatumisvõimalusi. B-hepatiidi viirus võib levida ka sugulisel teel ning sünnituse käigus emalt lapsele. Täiskasvanutel kulgeb B-hepatiit umbes 60% juhtudest ilma ägedate haigusnähtudeta ja krooniline maksapõletik kujuneb ligikaudu 5% nakatunutest. Lapseeas nakatudes on oluliselt suurem oht haiguse krooniliseks kuluks. Kui laps saab nakkuse sünni ajal, tekib krooniline maksakahjustus
komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma).
haiguse patogeneesi kohta eksperimentaalsetel uuringutel. Sigade võõrutusjärgse multisüsteemse sündroomi korral kahjustub lümfoidkude ja tekib immunodefitsiit. Lümfoidkude degenereerub ja asendub histotsüütidest ja makrofaagidest koosneva infiltraadiga. Viirus kumuleerub makrofaagides. Peroraalse nakkuse korral organismi sattunud viirus paljuneb esmalt tonsillides ja kandub verega kolme päevaga üle kogu organismi Kinnitust on leidnud ka viiruse vertikalne levik emalt järglasele. Nii tsirkoviirus-1-te, kui ka 2-te on isoleeritud aborteerunud või vastsündinud. põrsaste südamest ja rinnaõõne vedelikust. Kaasasündinud treemorit põdevatelt põrsastelt isoleeritud viirusega nakatati emiseid oraalselt või subkutaanselt tiinuse viimases kolmandikus. Enamikul sellistel emistel sündinud põrsastel esines kaasasündinud treemor, mis vältas 2 3 nädalat, kuid haiguse kliinilised tunnused olid
puuduse tõttu jääb nahk kortsu, tekivad niinimetatud „pesunaise käed”. Ravita sureb vähemalt 50% patsientidest. Nakatumine toimub fekaal-oraalselt. Vibrio parahaemolyticus seotud enamasti korralikult kuumtöötlemata mereandidega. Campylobacter (campylo – kr. keeles kõverdunud). Kõverdunud (S-kuju) kampülobaktereid loeti varem Vibrio perekonna liikmeteks Kampülobaktereid iseloomustab laialdane ökoloogiline levik: taimejuurtel, reo-ja joogivees, lindudel, loomade suguteedes ja seedekanalis. Esinevad paljudel koduloomadel (lambad, koerad, kassid) zoonoosina, kujutades ohtlikku reservuaari inimesele. Põhjustavad sooleinfektsioone, kuid C.fetus võib anda ka mitmeid süsteemseid infektsioone. Tööstusmaades on kampülobakterid sagedaseim enteriidi tekitaja. Grampositiivsed pulkbakterid Listeria monocytogenes
Kõik kommentaarid