Viirused ja bakterid (3)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Bakterid & viirused

Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5

Bioloogia

10

docx

DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees

rasvhappejääkide poolest, mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid seda vedelam rasv on. Steroidid on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooni näärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust. BAKTERID Bakterid on üherakulised organismid. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult kerajad, niitjad või kruvikujulised. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist

Bioloogia

5

docx

Bakterid ja viirused

Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn)

Bioloogia

4

doc

7 loeng. Kordamisküsimused geneetikas ja mõisted

Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2

Geneetika

1

docx

Bioloogia 10. klass - Bakterid

BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS

Bioloogia

2

doc

Pärilikkus

sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke. Transkriptsioon on valgusünteesi regulatsiooni esimene tasand. Teiseks võimaluseks on mRNA molekulide lagundamise kiirus (ribonukleoaaside abil). Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. Uute viirusosakeste tekkimine on alati seotud peremeesrakkudega. Bakteriofaagiks nimetatakse viirust, mille peremeesrakuks on bakter. Väljaspool peremeesrakke puuduvad viirustel elu tunnused, kuid nad sisaldavad DNA või RNA molekulides pärilikku infot. Viiruseosakesed on kas keraja, hulktahuka või silindrilise kujuga (bakteriofaag jaguneb päiseks, kaeluseks, sabandiks ja kinnitusfibrillideks). Jagunevad DNA- (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju

Bioloogia

3

odt

Viirused ja Bakterid

1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi?

Bioloogia

2

doc

Viirused

Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt

Bioloogia

Kommentaarid (3)