Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Viirused, viiruste levik. (0)

1 Hindamata
Punktid
Viirused-viiruste levik #1 Viirused-viiruste levik #2 Viirused-viiruste levik #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor WenoN MFR Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Rakk, viirused, bakterid

Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena

Bioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1. * Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna? Selgrootute hingamiselundid (1-4): 1. Kehapind (näiteks vihmaussil); 2. Kopsud (näiteks skorpionil); 3. Trahheed (näiteks putukal); 4. Lõpused (näiteks krabil). Kes hingavad kehapinnaga? Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on pikk ja peenike, mõni lame. Sel juhul on keha pind ruumalaga

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Viirused ja bakterid

Viirused ­ üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke ­ seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus)

Bioloogia
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat.

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Algloomad, bakterid ja viirused

1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste

Bioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik

Bioloogia
thumbnail
5
docx

Bakterid ja viirused

Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge)

Bioloogia



Lisainfo

Bioloogia kordamine, mõisted. Viirused, viiruste levik, bakterite sattumine organismi.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun