50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkammekas
Õppematerjali autor
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline
-toimus Boutondide restauratsioon Napoleoni 100 päeva: -lahkus koos oma lähikondlastega ja sõduritega elba saarelt, maabus 1815 pr rannikul -20.04 saabus pariisi -tegi ettepaneku euroopa riikidele sõlmida rahu, keelduti uus sõda -Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa- prantsusmaa-vastane koalitsioon -1815 brüssel, Waterloo lahing, Napoleoni väed purustati liitlaste poolt -1840 toodi Napoleoni surnukeha pariisi, paigutati invaliidide kirikusse sarkofaagi VIINI KONGRESS Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: -riikidevaheline kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamine -pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid -seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine: -1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas
teistele riikidele · Tasandasid teed uuele ühiskonnale · Viidi läbi eesringlike reforme · Sõjaväes võeti kasutusele hulgaliselt uuendusi 12. Viini kongress: a) toimumise aeg 1814-1815.a suvi b) osalejad 216 riigi esindajat enamikust Euroopa riikidest, suurematest riikidest jäi kõrvale üksnes Türgi. Kõige olulisemad küsimused otsustati nelja suurriigi Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa omavahelistel läbirääkimistel, kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad c) eesmärgid 1)panna paika uued riigipiirid
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud
lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel. 23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa. (lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. 24) Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korraldus. (süsteemi eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.) 25) Juulirevolutsioon- ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel 1) Louis Capet- Prantsusmaa kuningas, kes 1792.a. väljaastumise käigus arreteeriti ning suleti koos perekonnaga
Napoleonil oli aga mitu korda vähem mehi. Liitlaste ülekaal saigi saatuslikuks ning 1815. Aastal juunis Brüsseli lähistel Waterloo lahingus purustati Napoleon. Selleks ajaks oli ta võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks
Osnabrückis sõlmisid rahu keiser ja Rootsi, Münsteris keiser ja Prantsusmaa. Prantsusmaa sõda Hispaania Habsburgidega jätkus. Rahuleping saavutati pikaajaliste läbirääkimiste (3 aastat) tulemusel ja selles võeti arvesse teataval määral kõigi osapoolte huve, kuid selle peamised arhitektid olid Prantsusmaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle huve kõige enam arvestati. Ühtlasi olid Vestfaali läbirääkimised esimene peaaegu Üle- Euroopaline diplomaatiline kongress, kus olid esindatud ka iseseisva välispoliitikavõimega Saksa vürstid. Osmanid, kelle võimsus oli üks peamisi põhjused, miks Habsburgid lüüa said, seevastu puudusid. Habsburgide jaoks tähendas Vestfaal kaotust. Rootsi sai Pommerimaa (Pomorze) ja veel üht-teist. Prantsusmaa Elsassi ja Lotringi (Alsace’i ja Loraine’i) alasid jm. Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale,
SAJANDI SÕJAD 19. sajandil valitses Euroopas suur revolutsioonide aeg. Põhjus peitus selles, et riikides olid sisemised lahkhelid ning vähemusrahvused ja väikeriigid, kes olid suurema riigi valduses, ei olnud oma saatusega rahul. Et Suure Prantsuse revolutsiooni eelse vanat korda taastada Prantsusmaal ja mujal Euroopas, revolutsioonieelsete dünastiate võimu taastada ning varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist teostada, toimus 1815. aastal Viini kongress. Kongress korraldati ballide varjus ning võitnud riikide valitsejatest osales läbirääkimistel vaid Aleksander I, Klemens Lothar Wenzel von Metternich, Karl August von Hardenberg, Robert Stewart Castlereagh ja Charles Maurice de Talleyrand. Viini kongressi põhieesmärkide elluviimist takistasid eelkõige võitjate auahned taotlused ja seoses sellega tekkinud omavahelised vastuolud. Kongressi lõppakt tähendas teglikult Euroopa jagamist võitjate huvides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid