Viimne reliikvia (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Konspekt Vürst Gabriel - Eduard Bornhöhe

TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. I

Eesti kirjandus

11

docx

Sügisball

2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist. Kevade esilinastus 1. jaanuaril 1970 Soomes ning 2 päeva hiljem juba ka Eestis. "Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil 2006 Tallinnas kinos Sõprus. Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Filmi peategelasteks on Arno Liiver, Riina Hein, Aarne Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Endel Ani ja Kaljo Kiisk. Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Film räägib sellest, kuidas Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel

Kirjandus

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

hõljuvad üksinduse tundidel rõõmsaid ja kurbi mälestusi äratades veel hallide juuste aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilkaatasid. Jaanusel oli tundmus, nagu pigistaks keegi tal kõri kinni. -- «Varja vabadust!» kajas ta kõrvus Vahuri viimne sõna. Aga ta harjus ja õppis talvel visalt ning virgalt munkade tarkust, mis tol ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel mööda koduseid metsi. III Jaanus oli kümme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodijärve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis. Tolleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ning osavast

Kirjandus

17

doc

Kahe filmi analüüs

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond Britt Treuberg ja Maarja Jürgens EP1 ,,MANDARIINID" JA ,,1+1" Filmide analüüs Juhendaja: Liina Käär, MA (sotsioloogia) Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................4 1. Mandariinid...............................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid.................................................5 1.2. Ühiskond............................................................................................................5 1.3. Kultuur...............................................................................................................6 1.4. Sotsialiseerumine...........................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse

50

docx

FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 FILMIDE „INTOUCHABLES“ JA „MANDARIINID“ ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. mandariinid....................................................................................................................5 1.1. Sotsiaalsed faktid ja sotsiaalsed institutsioonid......................................................5 1.2. Ühiskond.................................................................................................................6 1.3. Kultuur....................................................................................................................7 1.4. Sotsialiseerumine..........................................................................................

Filmikunst

28

doc

Arvo valton

vaatevinklist vist ka päris kahtlaselt. -- Pirita kloostri preestrile Vello Salole olen kord vabandavalt öelnud, et see on kloostrivastane ja usuvastane lugu, aga tema vastas: eiei, see on Nõukogudevastane lugu. Mina ise väga nii ei arva. Muide, kogumikus "Proovipildid" ilmunud variant ei ole päris esimene, vaid õige mitmes. Parim on kaduma läinud. See stsenaarium lõppes sellega, et Vene väed vallutasid kloostri ja panid püsti oma reliikvia ­ kuigi olid hävitanud katoliiklaste reliikvia. Aga siis löödi kartma, et ikka venelased ei saanud põletada... Kuigi Vene väed selle kloostri tegelikult purustasid. Vaimsus oli meil muidugi kõigil Nõukogudevastane. Kui ma olin olnud küüditatud, siis mis suurt armastust mul sai selle võimu vastu olla? -- Kas teismeeas Siberis asumisel viibimine on teie loomingut otse mõjutanud? -- Kogu elu mõjutab inimest, eks ole, kõik, mis ta on elu jooksul kogenud, kajastub enamasti kirjanduses. Teatud tahtekooliks oli ta kindlasti

Kirjandus

32

docx

Visuaalne antropoloogia

Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,

Visuaalne antropoloogia

18

docx

Elmo Nüganen

ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige

Näitlemine

Kommentaarid (5)