Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viikingite kunst (0)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Viikingite kunst #1 Viikingite kunst #2 Viikingite kunst #3 Viikingite kunst #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mriarhmgi Õppematerjali autor
Oseberg
Borre
Jelling
Mammen
Ringerike
Urnes
Konkreetne, pildimaterjalidega

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Nimetu

laevavööre ehtivad tuulelipud ja muidugi suurejooneliselt kaunistatud relvad. viikingite maitsele vastasid jõulised, silmatorkavad ja paljude keerukate läbipõimumistega ilustused. põhimotiivid võeti loodusest, lähtepunktiks oli kõige sagedamini mõni loom, kuid tihtipeale muudeti see stiliseerimisel peaagu täiesti abstraktseks. alates 10.saj keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taimed. inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva. kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel 6 etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. kõige esimene ornamentikastiil oli Broa (750 - 840 a). Motiivideks olid suurte kehadega loomataolised olendid. Kasutati tundmatuid olendeid, väikeste peadega, mida ümbritsesid väädid. Veel kasutati "haarava metslooma" motiivi - see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. See motiiv märkis esimest viikingite kunstistiili algust

Kategoriseerimata
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun