Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma
loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid paremate elualate ja saagi otsinguil liikuma germaani hõimud. Sellal kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba kristlikud riigid, algas Skandinaavia viikingite väljatung. Wikipedia- Suur rahvasterändamine sai alguse 4.saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6.saj). Hunnid, kes on pärit
kohta, et Colosseumis oleks üksainuski kristlik märter hukkunud, pole andmeid isegi selle kohta, et enne Benedictust oleks keegi Colosseumi märtrite hukkumispaigaks pidanud. Kristlased austavad muidu väga kõike märtritega seonduvat, kuid Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Daaklased – praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud. Alles 2.saj eKr ühinesid daaklaste hõimud riikideks. Daaklased olid väga suureks ohuks Roomale ning seetõttu purustas keiser Traianus daaklaste väe ning Daakiast sai Rooma provints. Demokraatia – (kreeka keeles „demos” = rahvas, „kratos” = võim) on ühiskonna ja riigi valitsemise vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud. Tuntuim varasem demokraatia oli Ateena demokraatia; seal ei valinud inimesed endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt või vastu
Kõik kommentaarid