Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vihmauss (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Harilik vihmauss
Referaat




VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS
Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel.

EESTI VIHMAUSSID
  • Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.
  • Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis.
  • Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades.
  • Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe.
  • Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik.
  • Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi.
  • Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades.
  • Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad .
  • Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast.
  • Nelikant - kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes.
  • Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus.
  • Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.
  • Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud.


VIHMAUSSI EHITUS
Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon kehaõõnes pumpab verd ettepoole , väiksematesse harudesse ja kapillaaridesse. Ka mõned harusooned eespoolsetes lülides võivad südame kombel tuksuda. Teises suures pikisoones, kõhupoolel läheb veri isevoolu jälle tahapoole.
Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele.
Vihmaussipisike peaaju asub seljapoolel suuõõne kohal.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vihmauss #1 Vihmauss #2 Vihmauss #3 Vihmauss #4 Vihmauss #5 Vihmauss #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laura_ke6 Õppematerjali autor

Lisainfo

Lühireferaat
vihmauss , referaat

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
doc
Vihmauss
1
docx
Vihmauss
4
doc
Referaat-Vihmaussid
29
doc
Eesti loomastik-Selgrootud
7
rtf
Kordamisküsimused zooloogias-lameussid-kahepaiksed
2
docx
Bioloogi kontrolltöö 8-klassile - Ussid
4
odt
RÕNGUSSID
3
doc
Bioloogia-ussid ja kaanid



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun