Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad
Nende võimu ajal hakati esimesena kasutama tööriistade valmistamiseks rauda, ning õppisid valmistama sellest tööriistu ja relvi. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ning pronksi ei kasutanud peagi enam keegi .Hediidis olid maagirikkad mäed, kus leidus küllaldaselt rauda, vaske, tina ja kulda. Väike-Aasia tasandikel asusid stepid, ning Lõunas asusid seedrimetsad, kus tegeldi karjakasvatusega. I aastatuhandete algul eKr Egeuse merest ja Pärsia laheni ulatuvat maad nimetati vastandite maaks, kus elasid pärslased, nad olid suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Pärsias tegeleti vähe põllumajanduse, käsitöö ja kaubandusega. Foiniikialased elasid Vahemere ja Araabia poolsaare kõrbete vahel, mis oli vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Foiniiklased olid suured meresõitjad, neid soosis selleks Põhja-Foinikases asuvad seedripuud, millest tehti laudu ehituseks
Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse