Vietnami sõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

Ladina-Ameerika riigid (aastaks 1825); osa kolooniaid vabenesid peale I maailmasõda (N: Egiptus, Afganistan, Iraak, Jeemen). · Ulatuslik koloniaalsüsteemi lagunemine algas II maailmasõja ajal; kõrgpunktiks oli 1960.aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 3. Kolmanda maailma riikide sarnased tunnused: · Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest. Põhjuseks- endiste kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga ja koloonia ülesandeks oli metropoli varustamine toorainega või põllumajanduse saadustega.

Ajalugu

5

doc

Aasia suurriikide: Hiina, India, Jaapan, ajalugu.

Aasia suurriigid: Hiina, Jaapan, India JAAPAN: · 1904­1905 ­ Vene-Jaapani sõda. Jaapanit tunnustatakse rahvusvaheliselt kui uut suurriiki · 1907 ­ sõpruslepingud Prantsusmaa ja Venemaaga · 1910 ­ Korea annekteerimine · 1927 ­ Tanaka memorandum ­ Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 ­ Mandzuuria okupeerimine · 1936 ­ Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 ­ Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 ­ Kolmikpakt · 1941 ­ kallaletung USA-le, Pearl-Harborile

Ajalugu

2

docx

Kolmas maailm 20. sajandil

Ta oli Rahvuskongressi juht. Ta propageeris ketramise ja kudumise arengut, et mitte osta sisse inglise kaupu. Ta poolehoidjad tahtsid kaotada kastisüsteemi. Ta kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada hea kultuuriline ja majanduslik areng. India sise ja välispoliitilisd probleemid, ja mis on neid põhjustanud? Raske oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Terav oli moslemite ja hindude vastasseis. 1947 puhkes Pakistani ja India vahel sõda, võideldi Kashmiri piirkonna pärast. Atendaadid riigipeadele ­ 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaminister,Indira poeg Raijv Gandhi. India ­ äärmuste maa: kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad(kastisüsteem) ja harimatus. Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast, alates aastast 1947 kuni

Ajalugu

4

doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

Ladina-Ameerika ­ Brasiilia Aasia ­ Iraak, Kuveit Okeaania ­ Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea ­ 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami ­ 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Põhjus ­ et järjekordne riik ei muutuks kommunismi ohvriks

Ajalugu

3

doc

1945-1991

1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks

Ajalugu

12

docx

Lootus ja mäss – 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni

Castro (veel elus). Võimu kindlistamiseks hakkas ta riigistama Ameeriklaste omandeid. USA määras kuuba kaupadele ostu keelu o USA ei osta Kuuba suhkrut o Seepeale NSVL ostab Kuubast suhkrut o Kuuba muutus kommunistlikuks · PÕHJUS: NSVL paigutas kuubale tuumaraketid.56 o Oktoober 1962: Kuuba blokaad · Tulemus: o NSVL viis tuumaraketid minema o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 ­ USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek ­ tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP ­ kodaniku vabadus ja majandusvabadus

Ajalugu

8

doc

Kahepooluseline maailm

Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,

Ajalugu

3

doc

Sotsialismileer ja kolmas maailm

järgimist. 2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki. Euroopast kuulusid sotsleeri suuruse järjekorras NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria ja Albaania. Aasiast Hiina (1949), Põhja-Vietnam (jagati 1954.a. Põhja- ja Lõuna-V., kuid sõda peetud juba 1941.aastast peale kommunistide juhitud vastupanuliikumine, mis baseerus Hiinas, võitles nii prantslaste kui jaapanlaste vastu), Põhja- Korea(1948) ja Mongoolia (1924), 1975.a. peale Vietnami sõja lõppu tunnistati sotsialistlikuks ka Laos. Ameerika ainus sotsialistlik riik kuulutati välja 1959 Kuubal, peale Castro revolutsiooni. 3. konfliktid sots. maade vahel ja sotsialistlik sõprusühendus - Esimene konflikt leidis aset 1948.a

Ajalugu

Kommentaarid (0)