Vetikate kasutamine (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Vetikad Kaugidas esitlus

Vetikad Kaugidas  Sissejuhatus vetikate kohta Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne

Bioloogia

14

doc

Jaapani toidud

asetatakse enamasti hulk kunstipäraselt seatud väikseid portsjoneid, mis kõik omavahel kokku sobivad. Jaapani köök on maailmas üks tähelepanuväärsemaid. See on iidne, ajalooline ning auväärne. Peamine rahvatoit on riis. Rohkesti süüakse ka ube ja herneid. Sojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Jaapani köögile on iseloomulik äärmine mitmekesisus. Looduse rikkalikest andidest kasutatakse kõike, millel on toiteväärtus. Kasutatud materjalid "Jaapani Toite" ­ Joakim Lundblad, Bruno Ehrs, Dag Hermelin "Jaapani Köök" ­ Linda Petti http://www.toidutare.ee/termin.php?id=599

Rahvuslik toidukultuur

10

doc

Jaapani köök

Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud piimana või piimapulbrina. samuti puuduvad toidulaualt või ning koor. Juustu süüakse väga vähe. Rasvasest on tähtsamad soja-, siisi- ja teiste taimede õlid. Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Lauakatmine on täiesti erinev. 8. Kokkuvõte Jaapan on kauge maa ning meie kultuur, sh toidukultuur erineb täiesti. Meie toidulaual oli väike osake sellest. Kõigile maitses roheline tee, Seitse samuraid. Sushi ei olnud just kõigile meelt mööda. Aga sushi ongi maitseelamus, millega tuleb harjuda. Magustoite Jaapanis väga ei serveerita. Meil õnnestus leida üks veidi jaapanlik magustoit, mis oli kõigile suupärane

Kokandus

10

odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal ­ seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 20­50 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austri

Kokandus

21

odt

Lõuna-Korea kultuur

Viljandi Kesklinna Kool Merlyn Ernits 8.klass Loovtöö Lõuna-Korea kultuur Juhendaja : Virve Neerot Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Lõuna-Korea.................................................................................................................................... 4 Hanok............................................................................................................................................... 6 Hanbok............................................................................................................................................. 9 Traditsioonilised söögid ning lauakombed......................................................................................12 Meelelahutus kultuur....................................................................................

Kultuur

20

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

C-vitamiini sisaldus on teistest peakapsa liikidest suurem. 100 grammi annab 22 kcal energiat Punasest peakapsast valmistatakse: - toorsalateid, - hautisi. Sobib: - toitude garneerimiseks, - marineerimiseks, - maitsvaks lisandiks linnu- ja metslooma liha juurde. Hapendamiseks passib ta vähem kui valge peakapsas. 58. Kähara peakapsa tähtsus ja kasutamine. Sügisel talub kähar peakapsas lühiajaliselt kuni 8 kraadi külma Kähar peakapsas sisaldab rohkem: - valku, - süsivesikuid, - mineraalaineid (kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi), - C-vitamiini kui teised peakapsad. 100 grammi annab 25 kcal energiat. Õrnakoelist, hea maitse ja suure toiteväärtusega käharat peakapsast tarvitatakse toiduks värskelt analoogselt valge peakapsaga.

Toiduainete õpetus

14

doc

Pähklid

Nakari vilja seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-grupi vitamiine ning mineraalainetest tsinki. Nakari taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline luuvili, mis kasvab ebavilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt ning seejärel telib õieraost ebavili. Tegeliku vilja sees on üksainus seeme (nakar ehk akazuupähkel ehk india pähkel ehk kasupähkel). Aasia köögis on nakarde kasutamine toiduvalmistamisel laialt levinud, näiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse maapähklivõi sarnast määret. Nakrad on väga õlirikkad ning neid lisatakse ka mõningatesse teistesse pähklivõidesse, et õlisisaldust tõsta. 3  Kastan Kastaneid ostes peaks vaatama, et need oleks rasked, terve läikiva koorega ega loksuks kesta sees (sel juhul on sisu kuivanud)

Kokandus

54

docx

Eksootilised puuviljad

SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (2)