Vestern (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Essee vesternidest

Filmikunst on kunsti liik, mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid. Nii, nagu iga kunsti puhul, on ka filmide puhul erinevad zanrid. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on. Vesternide populaarus jäi tummfilmide ikka. Peale helifilmide leiutamist tehti vesterneid vaid väiksemates stuudiotes. 1939. aastal vesternide populaarsus tõusis taas ning seda tänu filmile ,,Stagecoach" (,,Postitõld"). Zanrireeglid ja -piirid Klassikaline vestern pärineb Holly woodist. Sellele on omased positiivne lõpplahendus, tugev peategelene ning ületamatutena näivad raskused. Vesternid kujutavad konkreetset aega ja kohta Ameerika ajaloos. Nendeks on Ameerika Vana Lääs(American Old West) või Metsik Lääs (Wild West) ning ajaks peetakse tavaliselt 19. sajandi teist poolt. Tavaliselt kujutatakse nendes filmides Ameerika perede rasket ja trööstitut elu uuel ääremaal. Zanris rõhutatakse

Meedia

8

docx

Vesterni žanr ja filmiarvustus

Vestern Vestern on kunsti üks žanre, mille tegevus leiab tavaliselt aset 19.sajandi teisel poolel Metsikus Läänes. (1) Suurem osa vesterni filmidele omaseid tunnuseid on võetud 19.sajandi populaarsetest vesterni ilukirjandusteostest, mis olid menukad enne kui vestern film sai populaarseks žanriks. Tavapärases vesterni filmis on peategelaseks mees, kes on kauboi, püstolikangelane ja pearahakütt ja keda illustreeritakse kui üksireisivat rändajat, kes kannab Stetsoni mütsi, kaelarätikut, kannuseid ja nahkpükse. Kauboid kannavad igapäevaselt kaasas revolvrit või vintpüssi, et kaitsta ennast, ratsutavad mööda tolmuseid teid ja karjatavad kariloomi oma ustava hobusega. (2) Vesterni filmid olid äärmiselt populaarsed tummfilmi ajastul

Filmikunst

8

doc

Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr?

Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr? Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri

Õiguse kujunemine

4

doc

1920.-1940. aastate Hollywood

Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid ­ tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele and

Ameerika filmi ajalugu

10

doc

Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“

Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“ Kaisa Kamenik Hollywood on sünonüüm ameerika filmile. Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood, maailma filmindus

Filmiajalugu

2

odt

"Türannosaurus"

Retsensioon ,,Türannosaurus" Paddy Considine Käisin 2. detsembril algusega 20.00 Kuressaare Linnateatris vaatamas Pimedate Ööde Filmifestivali raames teost ,,Türannosaurus". Filmi rezissööriks ja stsenaristiks oli Paddy Considine ja peaosatäitjateks Peter Mullan ja Olivia Colman. Linateos käsitles Josephi jõupingutusi omaenda viha ja raevu vastu ning näitas elu tumedamaid külgi. Paddy Considine on lõpetanud fotograafiaõpingud Brightoni ülikoolis. Tema filmikarjäär sai alguse näitlejana Shane Meadowsi filmides, sh "Tuba Romeo Brassile", mida näidati 2000. aastal ka PÖFFil. Hiljem on Considine kaasa teinud nii briti filmides ("24 Hour Party People", "Ameerikas") kui ka Ameerika kassahittides ("Cinderella Man", "Bourne'i ultimaatum"). Tema esimene täispikk filmilavastus ,,Türannosaurus" on saanud mainekatel filmifestivalidel juba väga kõrg

Kirjandus

43

docx

Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides

Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega....

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)