Väike-Maarja Gümnaasium VESI Referaat Andreas Preisfreund Väike-Maarja 2007 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VESI.................................................................................................................................................4 2. VEE HOID.......................................................................................................................................7 4. VESI JA TERVIS...........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................
Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Levik liigi territoriaalne paiknemine. Taastuv loodusvara säästva arengu seaduse kohaselt jaguneb kaheks: 1) looduse tasakaalu ja taastootmisvõimet tagav kriitiline varu. 2) igal aastal majandustegevuseks mõeldud kasutatav varu, mis määratakse vastavuses loodusliku juurdekasvuga. (päike; kalad; maa; mets; turvas; järvemuda; meremuda; vesi: põhjavesi, pinnavesi, mineraalvesi) Taastumatu loodusvara lähtutakse varude võimalikult napi kasutamise põhimõttest, andes eelistuse toodetele, mida ei saa valmistada taastuvatest loodusvaradest või asendada ammendamatu energiaallikaga. (põlevkivi; fosforiit; järvekriit; raud; plii ja tsink; uraan; kuld ja plaatina; looduslikud värvained: ooker; looduslikud ehitusmaterjalid: paekivi, liiv, kruus, savi, graniit)
(lagipunktis). Läbipaistvuse koefitsent on väikseim kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim; hommikul ja õhtul aga pm väärtus kasvab. 6) Peegeldunud kiirgus ja aluspinna albeedo aluspinnale jõudnud kiirgusest osa neeldub, osa aga peegeldub tagasi õhku. Pinna peegeldamise võimet iseloomustabki albeedo, so. arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Albeedo sõltub aluspinna iseloomust (paljas maa, rohi, lumi, vesi jm), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese kõrgusest jt teguritest. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Sama pinna albeedo oleneb tunduvalt pinna niiskusest mida märjem pind, seda väiksem on tema albeedo. Näiteks tasane kuiv must muld peegeldab 13%, niiske must küntud muld 4%, kuiv tasane liiv 40%, niiske liiv 20%. On olemas ka taimkatte albeedo, mis sõltub konkreetsete taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist.
Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. SIGIMINE http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis
Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid. Need võimaldavad rakku teavitada teatud ainete olemasolust väljaspool, et rakk saaks vastavalt reageerida. Et rakk saaks veenduda, kas mingi aine on kehaomane, asuvad rakumembraanis ka mõned valgumolekulid. Retseptorid – erutustundlikud organellid Üheks rakukesta tähtsaks ülesandeks on kontrollida ainete sisse- ja väljapääsu. Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid
kui ilmneb esimene tõeline põhjavee kiht mida nimetatakse pinnaseveeks. Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett. Tegemist on ülaveega, mis asetseb lokaalsel veerpidemel. Aeratsioonivöös esineb vesi auruna, mille molekulid võivad olla pinnaseosakestega mitmeti seotud. Vaba vesi ehk gravitatsiooniline vesi võib olla kapillaarne rippuv vesi , kapillaarvesi ja vaba vesi mis moodustab pinnasevee või survelise ehk arteesiavee. Füüsikaliselt seotud vesi (hügroskoopsus- ja kilevesi) tekib kivimiosakeste pinna ja veemolekulide vahelise vastastikulise mõju tagajärjel. Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja
niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Kõik kommentaarid