Vesi (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Mineraalvesi

Noortele, sportlikele inimestele suurema sooladesisaldusega, lastele ja vanuritele nn. lahjemat vett." Euroopa Liidu direktiivide kohaselt eristatakse naturaalset mineraalvett (gaseerimata või gaseeritud), allikavett, joogivett ja villitud vett. Eestis selline regulatsioon puudub, nii võivad meie rohkem kui 40 pudeldatud vee tootjat oma toodangut nimetada nii allika-, laua- kui ka joogiveeks. " Teame ainult, et Eesti ainsad naturaalse mineraalvee tootjad on AS Värska Vesi ja Verska Mineraalvee OÜ," kinnitab Tervisekaitseinspektsiooni nõunik Agnes Jürgens. Tänapäeval nimetatakse mineraalveeks nii naturaalset mineraalvett kui ka nõrga soolasusega kunstlikult valmistatud vett, ravitoimet ei pea neil olema. Mida lugeda mineraalveeks, seda määravad rahvusvahelised normid - 1 liitris vees peab olema lahustunud tahket ainet rohkem kui 1 gramm. Kunstlik mineraalvesi koosneb põhjaveest, millele on lisatud kas looduslikku

Toitumisõpetus

92

ppt

Vedelik ja sport

­ Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg ­ Mees 0,53, naine 0,46 l/kg  Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum ­ Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum ­ Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum ­ Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust  Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks · Energeetika · Ensümaatiliste reaktsioonide substraat · termoregulatsioon  Vesi organismis · Päevane vedelikutarbimine sõltub ­ Soost ja vanusest · Noores eas on vedeliku sisaldus suurem · Vee äraandmine ja vastuvõtt peavad tasakaalus olema · Vett saab organism joogiga, toidust ja oksüdeerimisel · Vett annab ära ­ uriiniga, hingamisel, süljega · Vee ainevahetust reguleerivad neerud  Vesi erinevates kudedes ja organites Veesisaldus organismis AJU 75% MAKS 71%

Bioloogia

24

ppt

Taastumatud loodusvarad

Madala keemispunktiga termokrakitud nafta Madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta Madala keemispunktiga nafta Otsedestilleeritud petrooleum Petrooleum Krakituid gaasiõli Gaasiõli Raske kütteõli Määre Rafineerimata või väherafineeritud baasõli Baasõli Destillaadi aromaatne ekstrakt Destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) Setteõli ToorparafiinNaftagaas  Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USAs loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.

Looduskaitse

12

doc

Loengud VI-VIII

Ilma veeta võib inimene elada 3-7 päeva. 6-8 % veekaotus põhjustab vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu südame töö kiireneb hingamine kiireneb limaskestad kuivavad Veekaotus üle 10 % urineerimine lakkab tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired Veekaotus 20-22 % kehakaalust põhjustab surma. Vesi saadakse peamiselt toiduga ja joogiga. Lisaks sellele moodustub vesi ka toitainete oksüdatsioonil, see on metaboolne vesi e. endogeenne vesi. Rasvade metabolismis tekib vett 1,07 g/g, süsivesikutest 0,55 g/g. Seedenõredega eritub ~6 liitrit seedetrakti, enamik sellest imendub tagasi, seega imendub üle 7 liitri vett ööpäevas, roojaga väljub ainult ~0,15 l. Uriiniga eritub 1-1,7 liitrit vett Higiga 0,3-0,5 Hingeõhuga 0,3-0,4 Organismi veetarvet reguleerib janu. Janu tekib , kui organism ei saa piisavalt vett

Inimese toitumisõpetus

44

doc

Toit

(sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taimed enne saagikoristust; Ravimid; Kosmeetikatooted; Tubakas ja tubakatooted; Narkootilised ja psühhotroopsed ained; Jääkproduktid ja saasteained.

Keemia

24

docx

Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel

Antson Tallinn 2014 Sisukord 1.Joogivesi...................................................................................... 3 2.Lauavee sortiment erinevate tunnuste alusel.............................3 Tallinna Teeninduskool 2.1Karboniseeritud......................................................................3 2.1.1Nõrgalt gaseeritud vesi (Saaremaa)................................4 2.1.2 Everin joogivesi...............................................................4 2.2 Karboniseerimata..................................................................4 2.2.1 Naturaalne vesi (gaseerimata, Saaremaa)......................4 2.2.2 Värska joogivesi..............................................................4 2.3Looduslik mineraalvesi...........................................................4 2.3

Kaubandus

22

pdf

Biokeemia sissejuhatus

keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. Raku ioonkoosseisu muutumisel toimub veemolekulide transmembraanne ümberpaigutumine osmootse rõhu uue taseme kujunemisega. Raku ja inimkeha koostemolekulid (keskmistatult) Rakk 75 kg inimene 75 kg inimene sisaldus % sisaldus % kaal kg Anorgaanilised ained Vesi 75 60 42 Mineraalained 1,4 5 3 Orgaanilised ained Lihtbiomolekulid (monoosid, aminohapped, lipiidid, nukleotiidid) 6 15 11

Biokeemia

9

doc

Vesi

SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss.........................................................................................................................3 Miks eelistada aluselist vett?....................................................

Eesti keel

Kommentaarid (0)