Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vesi biosüsteemides (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vesi biosüsteemides
Molekulaarne tasand
1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine ( keedusool , suhkur) b) vees märgumine ( tselluloos )
hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu
  • hüdrolüüs – tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos
  • vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik
  • vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus
    Vere pH on vahemikus 7,3 – 7,4
    Uriinil 5 – 8
    Puhas vihmavesi 5,5 – 6,3 (happevihmadel alla 5)
    Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x)
    Raku tasand
  • Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 – 80%)
  • Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori . Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks.
  • Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt mitokondreid
    Organismi tasandil
  • Termoregulatoorne, st vee aurumine a) taimedel läbi õhulõhede – transpiratsioon. Taimedel lehtede all, veetaimedel lehtede peal. b) vee aurumine võib toimud ka nahalt (higistamine – suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised ) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine – imetajad , roomajad , kahepaiksed ).
  • Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik
  • Hüdrostaatiline toes – kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid , naha veerikkuse seos kortsude vähesusega.
  • Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe.
  • Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel , lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond
  • Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset ; vesi osaleb kuulmises - kuulmiselundi teos viiakse helilained edasi veelaineteks; veerikas silma klaaskeha toetab läätse funktsiooni.
  • Vee hulk kehas määrab ära ainevahetuse kiiruse. Inimese veebilanss: tulem - a) joogid; b) toit, kaasaarvatud kuivtoit; c) ainevahetuslik vesi. Väljund: a) uriin; b) higi; c) hingamine ; d) rooja koostises - iste. Täiskasvanud inimese veevajadus on 35-40 ml iga kahakaalu kilo kohta ööpäevas.
    Ökosüsteemi tasandil
  • Vesi kui elukeskkond - vees elavad kõigi 5 bioriigi esindajad (loomad, taimed, seened, eeltuumsed , protistid ).
  • Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosösteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni - kõrb ja vihmamets.
  • Kliimat kujundav faktor nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja
  • Vesi kui levikukeskkond - sugurakkudele, eostele, seemnetele, viljadele, vastsetele, suguküpsetele isenditele.
  • Vesi kui viljastuskeskkond - vesi kehavälise viljastumiskeskkonnana ( kahepaiksed , kalad , sõõrsuud).
  • Vesi biosüsteemides #1 Vesi biosüsteemides #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2evakoer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    37
    doc

    Üldbioloogia konspekt (1. osa)

    kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H ­ biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja N). Stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure (valgud, nukleiinhapped) 2) H sisaldus ühendis määrab ühendi energeetilise potensiaali ehk palju energiat ühendi lagundamisel vabaneb. Mida rohkem H, seda kõrgem on ühendi energeetiline väärtus O ­ järgm ül: a. Aeroobsetes organismides on O oksüdeerija. O ja ensüümide abil saame toitainetest energiat kasutada b

    Üldbioloogia
    thumbnail
    12
    doc

    `KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

    Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: Pb ­ pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; Hg ­ peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast ­ nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades. Vesi (H2O) Meie planeedi universaalne lahusti ja elava jaoks sobilik biovedelik. Universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest: hea soojusjuhtivus; suur soojusmahtuvus; suur aurustumissoojus; kõrge keemistemperatuur; pindpinevus ja kapillaarsus. Funktsioonid molekulaarsel tasandil: Vesi on reaktsioonis lähteaineks fotosünteesi reaktsioonis. Igasugune taimne fotosüntees kasutab lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    Organismide keemiline koostis

    Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: · Pb ­ pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; · Hg ­ peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); · Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast ­ nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades. Vesi (H2O) Meie planeedi universaalne lahusti ja elava jaoks sobilik biovedelik. Universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest: · hea soojusjuhtivus; · suur soojusmahtuvus; · suur aurustumissoojus; · kõrge keemistemperatuur; · pindpinevus ja kapillaarsus. Funktsioonid molekulaarsel tasandil: · Vesi on reaktsioonis lähteaineks fotosünteesi reaktsioonis. Igasugune taimne fotosüntees kasutab

    Bioloogia
    thumbnail
    6
    doc

    KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

     Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on:  Pb – pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest;  Hg – peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas);  Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes.  Elukeskonnast – nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades. Vesi (H 2 O) Meie planeedi universaalne lahusti ja elava jaoks sobilik biovedelik. Universaalsus on tingitud tema füüsikalistest-keemilistest omadustest:  hea soojusjuhtivus;  suur soojusmahtuvus;  suur aurustumissoojus;  kõrge keemistemperatuur;  pindpinevus ja kapillaarsus. Funktsioonid molekulaarsel tasandil:  Vesi on reaktsioonis lähteaineks fotosünteesi reaktsioonis. Igasugune taimne fotosüntees kasutab

    Bioloogia
    thumbnail
    62
    doc

    Üldbioloogia materjal

    Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik ­ 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) ­ 7kcal(1g) 3) rasvad, õli ­ 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud ­ kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ­ ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O 1) kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse. 2) Nende baasil saab moodustada lihtsaid orgaanilisi ühendeid. Mis on ühelt poolt aine

    Üldbioloogia
    thumbnail
    23
    doc

    Üldbioloogia konspekt

    Ca puudus : saadakse vähe Ca ja väljutatakse palju Ca (nt inimene loobub vedelatest piimatoodetest). Kaltsiumit väljutavad happelise joogid, puuviljad, sokolaad, lisanditeta tee ja kohv. Ca liig ­ vitamiinitee liigtarbimine. Ca puudmisel tekivad ka verehüübimishäired ja krampe. C) MIKROELEMENDID Jood ­ joodi puudusel tekib struuma ehk kilpnäärme suurenemine. Joodi üleküllus viib kilpnäärme liigsele aktiveerimisele. Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil 1. Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine. (Bakterite fotosüneesil hapnikku ei eraldu; erandiks tsüanobakterid e. sinivetikad) 2. vesi osaleb hüdrolüüsil (polümeerne ühend laguneb ehitusüksusteks). Nt Tärklis + H2O+ensüüm amülaas süljes ->->-> glükoos näiteks leib/sai pikaajalisel mälumisel. 3. vastasmõju teiste ühenditega. Vastasmõju võib olla hüdrofiilne või hüdrofoobne.

    Üldbioloogia
    thumbnail
    83
    pdf

    Esimese nelja kursuse materjal

    b) Tarbitava toidu kvaliteet mõjutab otseselt organismi keemilist koostist. Absoluutne taimetotlus. Puuduvad : Raud(kehv veresus), Koobalt(Verevähk), Tsink(Potentsi ja maitsmishäired), Kaltsium (luudehõrenemine). <--------------------------------------------------------------------------> TEINE TÖÖ <--------------------------------------------------------------------------> vesi Vee ülesanded molekulaarsel tasandil : 1. vesi on taimse fotosünteesi lähteaineks.(hapnik eraldub veest) 2. Vesi osaleb hüdrolüüsi reaktsioonides. (tärklis+vesi=Glükoos) 3. vesi on universaalne lahusti. Suhe veesse : a) hüdrofiil e. vettarmastavad. Lahustuvad vees või seostuvad veega. (tärklis, tselluloos, zelatiin). ained kas märguvad või punduvad. b) hüdrofoobsed e. vettpõlgavad. Ained mis ei lahustu, ega seostu vee molekulidega. (õlid, rasvad, vahad) 4

    Bioloogia
    thumbnail
    98
    docx

    Kogu keskkooli bioloogia konspekt

    radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline. Õgirakud ehk fagotsüüdid kasutavad vabu radikale. Mädanevas haavas toodavad õgirakud vabu radikaale, mis hävitavad haigustekitajaid. Hapnikku on päristuumsetes elemendilt kõige rohkem, 70Kg-ses inimeses on hapnikku ca 40 kg. 2 H vesinik ­ osaleb vesiniksidemete tekkes. Biosüsteemides H_O ja H_N. Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 ­ 2,5; lastel oluliselt vähem happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes on rohkem vesinikku

    Bioloogia




    Kommentaarid (2)

    titit8p profiilipilt
    titit8p: väga põhjalik ja hea
    19:18 15-04-2009
    Kiara profiilipilt
    Tips ...: mind aitas
    18:14 17-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun