Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Versailles' loss (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Versailles-loss #1 Versailles-loss #2 Versailles-loss #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor neiu olen Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
pptx

Versailles' loss esitlus

Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse ­ Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19.sajandil hakati Louis-Phili

Kunstiajalugu
thumbnail
1
doc

Versailles

Versailles' loss Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 1682­1789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 1661­1710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus.

Ajalugu
thumbnail
24
pptx

Louvrei ja Versaille loss

Louvre & Versailles loss Melita Skljar ,Maris Päev & Katerina Leppik Malle Kallus Louvre · Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal. · Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): · Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. · Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. · Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. · 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. · Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. · 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. Louvre muuseum · Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist

Keskaja kunst
thumbnail
12
docx

Renessanss, Barokk Klassitsism - kunsti konspekt

Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majand

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

Konspekt teemal barokk

07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) ­ sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihe

Kunstiajalugu
thumbnail
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) ­ sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihe

Kunstiajalugu
thumbnail
30
docx

Barokk-kunst

 Lõpuks kerkis 1667-8 arsti ja matemaatiku Claude Perrault` käe all idafassaad.  Kasutas kolonnaadimotiivi andes sellele klassitsistlikult range ilme. Nõlvakul, vähe liigendatud soklikorruse peal on pikaksvenitatud sammaskoridor, mille nurki rõhutavad võidukaarte moodi nurgarisaliidid. Kesktelge toonitab eenduv templifront. Kõige omapärasem element on pikk rivi korintose stiilis topeltsambaid.  Versailles oli Euroopa lossiehituse kõrgpunkt. Ajatu ülemvõimu sümbol.  Esimest korda laiendati 1631. Aastal – valmis kolmest hoonetiivast kompleks.  Projekteerimistöödesse olid kaasatud Le Vau, Le Brun ja Le Nótre.  „Õue ja aia“ vahelisuse kontseptsioon. Lossi paigutamine loodusmaastikku.  Esmalt ehitati valmis hoone peastruktuur, mis laia terrassiga aia poole avanes, siis pandi paika üleüldine plaan ja telgede süsteem ning lõpuks kavandati ka avar park.

Kunstiajalugu
thumbnail
26
docx

Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine

harmoonia looja ning Louis XIV ehk Päikesekuningas kui kristliku maailma juht. Aed 15 Hobhouse, lk 152 16 Kluckert, lk 190 17 Ibid. 18 Ibid. lk 192 7 peegeldab printiipi, mille järgi reeglid tulenevad kindlast korrast. Pargi esimese ala, Petit Parci, ikonograafia näitab, mis oli oluline mõistmaks kuninglikku maailma korda. Oma elu lõpus koostas Louis XIV reisiplaani Versailles jaoks: La Maniére de Montrer les Jardins de Versailles19. Ta kirjutas, et Peeglisaalist väljudes, Parterre d’Eau terrassil olles ning nähes kesktelgesid ja Apollo basseini, paistab maailm kui korrapärane ruum, päikese ja valguse maailm.20 Veepind peegeldab taevast ja peeglid (Peeglisaalis) peegeldavad vastupanematult kaunist vaatepilti justkui kogudes kogu välist ruumi siseruumi. Belvedere Apollo pronkskoopiast ja apelsiniistandusest, Loomadefontäänist

Kunstiajalugu



Lisainfo

tutvustav tekst Versailles' lossi kohta

Meedia

Kommentaarid (1)

Anni123 profiilipilt
Anni123: oleks võinud veidi täpsem olla
21:25 04-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun