100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Eliis Mets
Õppematerjali autor
Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu. Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit. XXIX. Esimesena rooma luules on Catullus kasutanud mõnd kreeka meelika stroofi; Sappho stroofi näidised on XI ja LI luuletus. Pikemad palad on Catullus kirjutanud heksameetris. Vergilius Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas ennast küll ette advokaadikarjääriks, kuid selgus, et paraku jäi tal kõnemehele tarvilikust andest vajaka. Tema kõnelemisviisi kirjeldati kui pikaldast ja ligilähedast harimatu inimese kõnepruugile. Võib täheldada, et Vergilius oli oma noorusaastatel kahest ideelisest suunast mõjutatud. Ühelt
kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Roomas kujunes välja filoloogia, ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (11627 eKr). Eeskujuks keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar, luules Vergilius, Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. Tuntumaid kõnesid: süüdistuskõned Gaius Verrese vastu, kõne poeet Archiase kaitseks, 4 kõnet Catilina vastu, 14 filipikat Antoniuse vastu
vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Ilias on ühe linna lugu Ilioni linna lugu (Trooja)
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Ovidiuse loomingut iseloomustab elegantsus, lihvitud värsitehnika ning materjali küllus, mistõttu on ,,Metamorfoosid" antiikajast üks loetavam teos, mille süzeid ja motiive on sagedasti kasutatud ka hiljem. Vergilius on kahtlemata rooma kirjanduse kõige kõlavam nimi. Esimene tähelepanuväärsem teos ,,Bucolica", mis oli pühendatud karjamaale ja mis paljuski jäljendasid kreeklaste pastoraalset luulet. Ent lisaks armastustemaatikale tõi Vergilius sisse ka Rooma päevakajalisi probleeme. Selle juures suutis autor säilitada meeldiva luulevormi, mis tegi temast Rooma kuulsaima ja enim austatud luulemehe. Järgmises poeemis ,,Georgica" ülistas Vergilius Itaalia loodust ja innustas põlluharijaid. Kuigi Vergilius oli luuletajana äärmiselt edukas, soovis ta pühenduda filosoofiale. Tema plaan nurjus, kuna toonane keiser Augustus ootas riigi esipoeedilt uut teost. Vergilius hakkas töötama eepose kallal. Ta oli väga põhjalik, veetis
värssides. Need kajastavad ajastute või inimeste muundumist ühest teiseks. Seda on peetud paganlikuks piibliks. Lõpppeb Julius Caecar muutub komeediks.; ,,Fasti" pagenduses kirjutatud, aasta kalender, eriti kirjutatud keisripere tähtpäevad. 3. Eleegiad. ,,Kurvad laulud" alagab Rooma viimasest ööst.; ,,Kirjad Musta mere äärest" kohalikust loodusest, palub sõpradel eestkostet Augustuse ees, et Roomasse tagasi pöörduda. 1.3. Vergiliuse looming põhijoontes Publius Vergilius Maro (70-19) on kahtlemata rooma kirjanduse tuntuim nimi. Epitaaf, mille Vergilius enne surma olevat oma haua jaoks dikteerinud, võtab lakooniliselt kokku tema elu ja teosed: Mantua sünnitas mind ja Kalaabria tappis, ma puhkan Parthenopes ja mu laul - väejuhid, karjamaa, põld. Mantua on Põhja-Itaalias, kust Vergilius pärines, ta suri Kreekareisilt haigena tagasi pöördudes Lõuna- Itaalia Kalaabria maakonna linnas Brundisiumis ning maeti Parthenopes, mis oli Napoli muistne nimi.
OVIDIUS – Rooma eleegia silmapaistvaim esindaja. Ovidiust peeti tundelüürika meistriks ja teda ei ületanud Roomas enam keegi. Augustus nõudis vanade väärtuste hindamist ja kõlbelist elu – karsklust ja kasinust. Eleegia käsitleb peamiselt armastust ja sellega seostuvaid kannatusi. Nukrus lahusoleku pärast. Armastatu truudusetuse pärast kurtmist. Rooma eleegia kangelannad, kellele luuletused olid pühendatud, olid enamasti välja mõeldud, neid ei eksisteerinud. Nii Vergilius kui Horatius olid majanduslikult kindlustamata. Ovidius oli aga hoopis pärit jõukast perest, sai hea hariduse, kuid erilist karjääri ei tee. Ilmselt ei olnud tal viitsimist. Kaasajal (omal ajal) oli ta kõige populaarsem autor üldse. Temaatikaks jättis ainet oma elust (oli vähemalt kolm korda abielus), aga mitte ei luuletanud ta ainult oma naisest. Kuigi ta oli kõige populaarsem, saadeti ta 50-aastaselt pagendusse, aga see oli tol ajal väga ränk karistus. Rooma oli tollel ajal
naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt Penelope, Dido, Medeia kiri, Helena kiri Parisele. Need on kirjutatud naise positsioonist. Seal on 15 läkitust. 3. teos ,,Armastuskunst" see koosneb 3 raamatust. 1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda õpetatakse ka daamidele 2) Ravimiv armastuse vast 3) osa oli mõeldud Rooma saamidele ,,Näo raviimid". See on värvides kosmeetikaalane teos. Sellest on säilinud 100 rida. Loomingu oluliseim raamat Publius Vergilius Maro (1. saj. eKr) sündis PõhjaItaalias, pärit maaomaniku perest, kuid mitte rikas. Hea hariduse sai Milanos, käis Roomas täiendamas. Tal polnud kõnemehe andeid. Läks koju tagasi ja hakkas kirjutama luuletusi ning tegema põllutööd. Luuletustega jäi silma kõrgetele isikutele ja kutsuti Rooma. Maecenas toetas teda. Loomult pedantne ja aeglane, aga väga põhjalik, oli valitseva korra kiitja ja ülistaja. Esimene luuletus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid