Vereringeelundkond (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Vereringeelundkond

1. Millised on vereringkonna peamised osad? Veri, veresooned ja süda 2. Milliseid protsesse kindlustab vere ringlemine organismis? (8) Pidev ainevahetus; kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku; osaleb jääkainete eemaldamises; hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmine; aitab ühtlustada temperatuuri; seob tervikuks kõik organismi osad. 3. Tänu millele veri ringleb organismis? Tänu südamele. 4. Võrdle vere voolamist erinevates veresoontes. Aordis on vere kiirus kõige suurem (5 kuni 19 cm/s), veenides on voolukiirus 1 kuni 5 cm/s, kapilaarides liigub kõige aeglasemalt (0.03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks ­ vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda

Bioloogia

3

doc

Vereringe

Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1

Bioloogia

2

rtf

Bioloogi 9klassile 6-8.ptk

· parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8

Bioloogia

2

rtf

Vereringeelundkond

Aort on suurim arter. Need jagunevad peenemateks soonteks, kuni lähevad üle kapillaarideks. Kapillaarid varustavad verega kõiki organeid ja kudesid. Läbi kappillaariseinte liiguvad hapnik ja toitained kudedesse, kudedest liiguvad jääkained verre. Arteriaalne hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Kapillaare läbiv veri liigub edasi peenikesteks ja järk järgult suuremateks veenideks. Kogu kehast tulev venoosne veri suundub lõpuks läbi kahe veeni südame paremasse kotta. Väike vereringe on vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakuse kotta. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Ülesandeks toitainete, hormoonide, mineraalsoolade kandmine. Veri sisaldab valgeid ja punaseid vererakke ja vereliistakuid. Vereplasma ülesanne on vererakkude kandmine. Punased vererakud Valged vererakud Vereliistakud

Bioloogia

3

docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

Vererõhk (2 arvu: kõige nõrgem(südamelihaste kokkutõmme), alumine (südamelihaste lõõgastumine) · Kindlustab vere liikumise soontes. · Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. · Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus vererõhk on madalam. · Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb, kõige madalam rõhk on veenides. Suur vereringe  · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali-varustab kudesid hap.rikka verega. · Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veenia kaudu, ülemine ja alumine õõnesveen. Väike vereringe · Algab paremast vatsakesest, mis paiskab CO2 rikka vere kopsuarterisse. · Kapillaarides annab veri ära CO2 ja küllastub hapnikuga-venoosne veri muutub arteriaalseks.

Bioloogia

3

docx

Vereringeelundkond ja südame ehitud

kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake ­südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte

Bioloogia

2

docx

Bioloogia: vereringeelundkond

Seinad on õhukesed ja üherakulised. See hõlbustab ainevahetust. Kapillaarides toimub gaasi-, toit- ja jääkaine vahetus. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südame vatsakeste kokkutõmme, mis vere arteritesse suunab. Vererõhk on kõige suurem südame lähedal. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vererõhk sõltub: · Aorti paisatava vere hulgast · Südame töö sagedusest jm. Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainetega ja hapnikuga ning ära viia jääkained. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Veri liigub südamest veresooni mööda üle kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ja siis tagasi südamesse. Veri jõuab südame paremasse kotta. Vere liikumist südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta nim suureks vereringeks.

Bioloogia

14

docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

Kiire pulsiga treenides kogunevad lihastesse piimhappesoolad, mis raskendavad lihaste tegevust, mis koormab südant, millega võivad kaasneda ka südame rütmihäired.  Südame tööd saab uurida elektrokardiogrammi ehk EKG põhjal. Koormustestiga uuritakse ka südame tööd (Kehalise koormuse ajal (jalgrattal/jooksulindil) registreeritakse EKG-d ning vererõhku ja jälgitakse üleüldiselt inimese seisundit. Peatükk 7. Vereringe ja veresooned.  Vereringeelundkond koosneb kolmest osast – veri, veresooned ja süda.  Vereringe on vere liikumistee organismis. Vereringe seob kõik organismi osad: mööda veresooni jõuab pidevalt ringlev veri igasse koesse ja elundisse.  Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks, neid ühendab süda.  Vereringe ülesanded on: siduda tervikuks kõik organismi osad; kanda CO2 kudedest kopsudesse; kanda O2 kopsudest kudedesse; kanda kehas laiali toitaineid, hapnik ja

Bioloogia

Kommentaarid (2)