Esitlus Richard Wagner Koostaja: Sissejuhatus Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril 1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas
1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet
Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema. 1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks. Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja. 1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi psühhiaatrihaiglasse, kus 2 aasta pärast suri. Looming Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam. On öelnud: ''Ära põlga elu seepärast, et sa näed ta hallust ja tühisust, vaid paranda teda, siis muutub ta sulle armsaks.'' Loomingu võib suures plaanis jaotada kaheks: klaverimuusika ja soololaulud. Suurem osa tema loomingust on programmiline (sisuga, konkreetse pealkirjaga). Soololaulude tsüklitest on tuntumad: ''Poeedi armastus'', ''Naise elu ja armastus''. Klaveritsüklitest: ''Lastestseenid'' (sealt pärit tuntud pala ''Unelm''), ''Karneval''.
(kirikusonaate). Tema klaverikontserdid võeti Viinis väga hästi vastu. 1786 ,,Figaro pulm" tähtsaim opera buffa., 1787 ,,Don Giovanni", laulumäng ,,Võluflööt", ,,Tituse halastus"1791. Oratoorium ,,Kahetsev Taavet" 1785, Missa c-moll, Klaverisonaat c-moll, Reekviem. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis Bonnis-flaami päritolu. Tema õpetajaks peetaks C.G.Neefet. Esimene vabakunstnik. Kogu tema looming on seotud klaveriga, iseloomulik joon on marsikarakter, variatsioonivorm ja pateetilise alatooniga helistik c-moll. 1800 kõlas esmakordselt Beethoveni I sümfoonia, millest sai pikaks ajaks tema üks hinnatuim teos. Kirjutas muusika balletile"Prometheuse lapsed". Ainuke oratoorium ,,Kristus Õlimäel". Ooper ,,Leonore"(teatri soovil sai selle nimeks ,,Fidelio") Üheksa sümfooniat, kolm klaverikontserti, 32 klaverisonaati, viiulikontsert, kolmikontsert, ooper, oratoorium, missa jpm
Schubert komponeeris ilma klaverita, mis oli harva tema käsutuses.Ta kirjutas kiiresti ja ilma suuremate parandusteta. 31-aasta vanuselt oli tal tohutu hulk helitöid kõigis zanrides: üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7 missat, koorilaule, 9 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti jm. kammermuusikat, klaveripalu ja sonaate. Kahjuks jäid paljud teosed tema elu ajal trükkimata ning kaasaegsetele tundmatuks. Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga " ja ballad "Metshaldjas". Üleminekuperioodil kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Tema hiline helikeel on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemist hingestatust.
c) mineviku ja eksootikaga seostub huvi oma rahva mineviku vastu, folklooriga tegelemine d) loodus vaated lõpmatusse; loodus kui hingepeegel 5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured koosseisud) fragment, detaili tähtsus terviklus Kuulus definitsioon fragmendi kohta Friedrich Schlegelilt: Fragment on nagu siil haraline, aga iseenesest ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August Wilhelm Schlegel: Harmoonia on muusika kõige romantilisem element.) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis-
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku
Oma sajandi üks väljapaistvaim helilooja, järgnevate saj. on tema kuulsus aga aina kasvanud. Oma eluajal polnud nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest "puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline eeskuju. Nimi Palestrina on laenatud sünnilinna Rooma külje alt, kus ta noorusaastatel pidas organistikohta , kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik ,v.a. 100 konservatiivses laadis ilmalikku madrigali (mida ta elulõpul hiljem häbenes). Tuntumad on ta madrigalid (säilinud 104), motette(400), hümnid jt. kiriklikud teosed. Peamine kompositsiooniline taotlus oli kõigi elementide harmoonia, ideaaliks oli rahulik ,lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine
Kõik kommentaarid